Mis on depressioon?
Depressioon on haigus, mida iseloomustab püsiv kurbus ja huvi puudumine tegevuste vastu, mida sa tavaliselt naudid, samuti võimetus tulla toime igapäevaste toimingutega vähemalt kahe nädala jooksul.
Tavaliselt kaasneb depressiooniga mitu järgmistest sümptomitest: energiapuudus, söögiisu muutus, uneaja lühenemine või pikenemine, ärevus, keskendumisvõime halvenemine, otsustamisvõimetus, rahutus, alaväärsuse, süü- või lootusetuse tunne ning mõtted enesevigastamisest või enesetapust.
Depressioon võib tabada igaüht.
See ei ole nõrga iseloomu märk.
Depressiooni saab ravida vestlusteraapia, antidepressantide või nende kombinatsiooniga.
Räägi oma tunnetest mõne usaldusväärse inimesega. Enamik inimesi tunneb end paremini, kui on rääkinud kellegagi, kes neist hoolib.
Otsi professionaalset abi. Kõigepealt võiks pöörduda perearsti poole.
Pea meeles, et õiget abi saades on võimalik oma olukorda parandada.
Tegele asjadega, mida terve olles nautisid.
Ära kaota sidet lähedastega. Suhtle pereliikmete ja sõpradega.
Liigu regulaarselt, tee kasvõi lühikesi jalutuskäike.
Söö ja maga korrapäraselt.
Lepi teadmisega, et Sul võib olla depressioon, ja kohanda oma ootused vastavalt sellele. Sa ei pruugi saavutada kõike, mida tavaliselt suudad.
Hoidu alkoholist või piira selle tarbimist ja ära kasuta narkootikume – need võivad depressiooni süvendada.
Kui Sul on enesetapumõtted, küsi kohe kelleltki abi.
PEA MEELES: depressioon on ravitav. Kui arvad, et sul on depressioon, otsi abi!
(www.who.int/depression.en)
Mida võiks teada
Depressioon on haigus, mida iseloomustab püsiv kurbus ja huvi puudumine tegevuste vastu, mida sa tavaliselt naudid, samuti võimetus tulla toime igapäevaste toimingutega vähemalt kahe nädala jooksul.
Tavaliselt kaasneb depressiooniga mitu järgmistest sümptomitest: energiapuudus, söögiisu muutus, uneaja lühenemine või pikenemine, ärevus, keskendumisvõime halvenemine, otsustamisvõimetus, rahutus, alaväärsuse, süü- või lootusetuse tunne ning mõtted enesevigastamisest või enesetapust.
Depressiooni ennetamiseks ja raviks saab palju ära teha.
Mida teha, kui oled rusutud või arvad, et sul on depressioon
Räägi oma tunnetest mõne usaldusväärse inimesega.
Otsi professionaalset abi. Kõigepealt võiks pöörduda perearsti poole.
Ära kaota sidet lähedastega. Suhtle pereliikmete ja sõpradega.
Liigu regulaarselt, tee kasvõi lühikesi jalutuskäike.
Söö ja maga korrapäraselt.
Hoidu alkoholist või piira selle tarbimist ja ära kasuta narkootikume – need võivad depressiooni süvendada.
Tegele asjadega, mis on Sulle alati meeldinud, isegi kui pole tuju.
Jälgi oma negatiivseid mõtteid ja enesekriitikat ning püüa asendada need positiivsete mõtetega. Kiida end saavutuste puhul.
PEA MEELES:
Sa saad ise teha palju selleks, et olla vaimselt tugev. Kui tunned, et on tekkimas depressioon, räägi mõne usaldusväärse inimesega või pöördu professionaali poole.
(www.who.int/depression.en)
Mõnikord võib inimene tunda, et elu on nii raske, et see on kaotanud mõtte. Aga abi on olemas!
Mida Sa võid mõelda või tunda
Valu tundub kõikehõlmav ja talumatu.
Sul on lootusetuse tunne, elu tundub mõttetu.
Sind valdavad negatiivsed ja häirivad mõtted.
Sa ei näe oma probleemidele muud lahendust kui enesetapp.
Kujutled surma kergendusena.
Arvad, et kõigil oleks parem, kui Sind ei oleks.
Tunned end väärtusetuna.
Tunned end üksildasena ka siis, kui Sul on sõbrad ja pere.
Sa ei mõista, miks Sul on sellised tunded ja mõtted.
Mida meeles pidada
Sa ei ole üksi. Ka paljud teised on kogenud seda, mida Sina praegu, ning nad on siiani elus.
Enesetapp on teema, millest tohib rääkida. Rääkimine võib parandada enesetunnet.
Enese kahjustamine või enesetapumõtted või -plaanid on märk tugevast emotsionaalsest pingest (mille võib põhjustada näiteks lähedase inimese kaotus, töö kaotus, suhte purunemine või vägivalla või väärkohtlemise kogemus). See ei ole Sinu süü ja see võib juhtuda igaühega.
Sul on võimalik sellest üle saada.
Need inimesed on olemas, kes saavad Sind aidata.
Mida saad ise teha
Räägi mõne usaldusväärse pereliikme, sõbra või kolleegiga oma enesetundest.
Kui arvad, et Sul on tõepoolest oht endale viga teha, helista kiirabi või kriisiabi telefonile või mine ise kohale.
Räägi mõne professionaaliga, näiteks arsti, psühhoterapeudi, nõustaja või sotsiaaltöötajaga.
Kui oled usklik, räägi mõne usaldusväärse inimesega oma kogudusest.
Ühine enesetapukatse läbi teinud inimeste eneseabi- või tugirühmaga. Üheskoos saate üksteist aidata.
PEA MEELES:
kui tunned, et elu ei vääri elamist, otsi abi. Sa ei ole üksi. Abi on olemas.
Kooselu depressioonis inimesega võib olla raske. Siin on mõned näpunäited selle kohta, kuidas saad aidata depressioonis pereliiget, hoolitsedes samal ajal ka enda eest.
Mida tuleks teada
Depressioon on haigus, mitte iseloomu nõrkus.
Depressioon on ravitav. Parima ravi valik ja depressiooni kestus olenevad haiguse raskusastmest.
Hooldajate, sõprade ja pereliikmete tugi aitab depressioonist paraneda. Vaja on kannatlikkust ja järjekindlust, sest paranemine võib võtta aega.
Stress võib depressiooni süvendada
Mida saab teha depressioonis inimese heaks
Väljenda oma soovi aidata, kuula hinnanguid andmata ja paku tuge.
Otsi depressiooni kohta rohkem teavet.
Julgusta depressioonis inimest professionaalset abi otsima. Paku end visiidile kaasa tulema.
Kui kirjutatakse välja ravimeid, aita jälgida, et ravimit võetakse ettenähtud korras. Ole kannatlik – enesetunne paraneb tavaliselt mõne nädala pärast.
Aita teha igapäevaseid toiminguid ning kinni pidada korrapärasest söömis- ja unerežiimist.
Julgusta depressioonis inimest korrapäraselt liikuma ja inimestega suhtlema.
Innusta teda keskenduma positiivsele, mitte negatiivsele.
Kui inimene mõtleb end vigastada või on seda juba tahtlikult teinud, ära jäta teda üksi. Pöördu kiirabi või perearsti poole. Seniks kõrvalda käeulatusest ravimid, teravad esemed ja tulirelvad.
Hoolitse ka enda eest. Püüa leida võimalusi lõõgastuda ja teha asju, mida naudid.
(www.who.int/depression.en)
Lapse elu on täis väljakutseid ja võimalusi: koolitee alustamine ja kooli vahetamine, uute sõprade leidmine, puberteediiga ja eksamid ... Mõned lapsed tulevad muutustega väga hõlpsasti toime. Teiste jaoks on kohanemine raskem, stressirohke ja isegi masendav kogemus. Kui arvad, et su lapsel võib olla depressioon, loe edasi.
Mida võiks teada
Depressioon on haigus, mida iseloomustab püsiv kurbus ja huvi puudumine tegevuste vastu, mida sa tavaliselt naudid, samuti võimetus tulla toime igapäevaste toimingutega vähemalt kahe nädala jooksul.
Lapseeas võivad depressiooniga kaasneda ka teistest eraldumine, ärrituvus, ülemäärane nutmine, keskendumisraksused koolis, söögiisu muutused ning uneaja pikenemine või lühenemine.
Väiksemad lapsed võivad kaotada huvi mängimise vastu. Suuremad lapsed võivad võtta rohkem riske kui muidu.
Depressiooni saab nii ennetada kui ka ravida.
Mida teha, kui arvad, et su lapsel võib olla depressioon
Räägi temaga kodus, koolis ja väljaspool kooli toimunud sündmustest. Püüa teada saada, mis Sinu last vaevab.
Räägi usaldusväärsete inimestega, kes Sinu last tunnevad.
Küsi nõu perearstilt.
Kaitse oma last ülemäärase stressi, halva kohtlemise ja vägivalla eest.
Pööra erilist tähelepanu lapse heaolule tema elus toimunud muutuste ajal, näiteks puberteedi või koolivahetuse ajal.
Jälgi, et laps saaks piisavalt magada, toituks korrapäraselt, oleks füüsiliselt aktiivne ja tegeleks meeldivate asjadega.
Leia võimalus lapsega ühist aega veeta.
Kui Sinu laps mõtleb end vigastada või on seda juba teinud, otsi kohe professionaalset abi.
PEA MEELES:
kui arvad, et Sinu lapsel võib olla depressioon, räägi temaga tema muredest ja otsi vajaduse korral professionaalset abi.
(www.who.int/depression.en)
