Juba üle kümne aasta on Eesti kodanikud saanud kasutada Euroopa vaba liikumise õigust, valides omale sobivamat elu- ja töökohta. Sellel on kindlasti positiivseid mõjusid, kuid esineb ka probleeme. Rännates ühest riigist teise, aga pööramata tähelepanu oma uue elukohaks valitud riigi lastekaitse küsimustele, võib pere oma laste heaolu küsimusi erinevalt tõlgendada. Samas on lastel õigus kaitsele igasuguse vägivalla, väärkohtlemise ja hooletusse jätmise eest. Samuti on lastel õigus olla kaitstud perest eraldamise eest, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad, et eraldamine on vältimatu ning toimub lapse huvides. Igal lapsel on õigus ohutule elule ja hoolitsusele. Keerulistes olukordades vajavad lapsed tingimusteta kaitset ja nende pered ja lähedased asjakohast nõustamist. Piiriülene lastekaitsetöö juhtumi puhul on tegemist olukordadega, kus abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, resideerus või elab endiselt välismaal.
Piiriülest lastekaitsejuhtumit (edaspidi juhtum) korraldab lapse hariliku elukohajärgne lastekaitsetöötaja. Lapse harilik viibimiskoht ja lapse ning pere sissekirjutus ei pruugi ühtida ning seetõttu vajab infot piiriülese juhtumi kohta ka kohalik omavalitsus (seal hulgas ka välisriigis), kuhu laps või tema vanemad (vanem) on sisse kirjutatud. Riik, kes küsib infot lapse või pere kohta, organiseerib enamasti ka tõlke.
Millist infot võin küsida ja pean andma teise riigi lastekaitsetöötajale?
NB! Eesti isikukood ja digitaalne allkiri ei kehti väljaspool Eestit!
Hooldusõiguse küsimused lahku läinud lapsevanemate puhul
Tihtipeale on lapsevanematel, kes on otsustanud lahku minna, omavahel palju erimeelsusi, kuid need erimeelsused ei tohi lapsel takistada suhet mõlema vanemaga. Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 toob välja, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.
Lapsevanematel on võimalik omavaheline suhtlemiskord lapsega kokku leppida neljal viisil
Tasuta juriidiline abi
Konsulteerida võib ka advokaadiga, et teada saada õiguslikke tagamaid - mis õigused kellel on http://www.juristideliit.ee/. Kui on juba tõendusmaterjale, et teine vanem tahab last röövida ja viia teise riiki, siis saab lapsevanem taotleda kohtu kaudu esialgset õiguskaitset ning tasuta õigusabi http://www.kohus.ee. Kui mõlemal vanemal on hooldusõigus, siis riigist lahkumiseks piisab teise vanema kirjalikku loast, mis on esitatud avalduse vormis.
Eestis tegeleb piiriüleste juhtumitega lastekaitsetöötaja, kelle koostööpartnerid on Justiitsministeerium, Välisministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja selle riigi konsul, kus laps parajasti viibib.
Piiriülesed juhtumid lastega, millega Eestis kokku puututakse on
Rahvusvahelist lapseröövi reguleerib „Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon“ (nn. Lapseröövi konventsioon), alla kirjutatud Haagis 25.10.1980. Eesti ühines konventsiooniga 01.07.2001. Konventsiooni põhieesmärgiks on laste huvide esikohale seadmine lapse hooldust puudutavates küsimustes kaitstes lapsi rahvusvaheliselt nende õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest tulenevate kahjulike mõjude eest, samuti ühiste reeglite loomine kindlustamaks nende viivitamatut tagasipöördumist nende hariliku viibimiskoha riiki ning laste külastusõiguse kindlustamine. Olulised on ka Brüssel II bis määrus (2201/2003) ja Haag 1996 konventsioon, mis mõlemad sisaldavad sätteid laste paigutamise ja laste kaitseks võetud meetmete ning asutuste koostöö kohta.
