Perekond on lapsele parim kasvukeskkond. Esmane vastutus ja õigus lapse kasvatamisel, eluks vajaliku tagamisel ja lapse arendamisel lasub lapse vanematel. Lapsel on õigus oma vanemate kasvatusele ja hoolitsusele. Samas on lapsel kohustus vastavalt vanusele abistada oma vanemaid ja teisi pereliikmeid ning osaleda perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Vanem ja laps peavad teineteist toetama, teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega. Lapsel peab olema kindel elukoht, ka siis kui vanemad elavad lahus. Elukoha valikul tuleb lähtuda lapse huvidest, seda tuleb arutada ka lapsega ning lahendus peab olema lapse jaoks parim. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka juhul, kui vanemad ei ela koos, ka siis, kui vanemate vaheline läbisaamine on halb või kui vanem on kolinud välismaale. Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab või kellega suhtlemine ei ole muul põhjusel lapse huvides. Last tohib vanematest eraldada ainult juhul, kui see on vajalik lapse huvides.
Head ja toimivad lähisuhted teevad inimese õnnelikuks. Elus tuleb ette olukordi, raskusi ja ebameeldivusi, millest ei taha, ei julge või ei oska kellelegi rääkida. Probleem võib väljenduda pidevas tujutuses, ärevuses, unetuses, halbades suhetes lähedastega või muus. Konflikti olukordi saab ennetada, tehes end teistele arusaadavaks ehk ütelda välja oma mõtted, tunded, arvamused ja eeldused. Samuti on oluline selgitada oma arusaamist teistest. Paljud arusaamatused saavad alguse eeldustest või oletustest. Konflikti olukorraga kaasnevad tihti ebamugavustunne, arusaamatus juhtunu osas, emotsionaalne pinge, mõistmatus ja segadus. Konflikti lahendamiseks tuleb otsida mõlemale poolele sobivat lahendust, mis aitaks lahendada omavahelised vastuolud. Valida välja mõlemale sobilikud lahendusvariandid ning leppida kokku tegevustes selle ellu viimiseks.
Hea suhte aluseks on:
Kui sul on perekonnaga seotud muresid või probleeme, siis soovitame eelkõige rääkida vanematega oma tunnetest ja emotsioonidest. Kui vanematega rääkida ei saa, siis jaga oma mure kellegagi, keda sa usaldad. Ühendust võib võtta ka lasteabitelefoniga 116 111.
Vahest me unustame ära, et vanemad on täitsa mõistlikud ja nendega saab arutada asju, milledest nendel võivad olla palju paremad teadmised kui sõpradel või sõbrannadel. Tegelikult on hea kui Sul on keegi täiskasvanutest usaldusisik, olgu see siis ema, isa, vanaema, tädi, onu või vanemad õed-vennad. Kui ka ise suhtled vanematega rohkem, paraneb kindlasti ka suhe, üheskoos on parem arutleda probleemide üle ja ka neile lahendusi otsida. Aga iga suhe on kahepoolne. Selleks et vanemad Sind mõistaksid, peaksid ka Sina neid mõistma. Konfliktid tekivad teinekord pealtnäha lihtsatest asjadest (pead teatud kell kodus olema jne). Usu, sellel on kindel põhjus, miks see nii on. Vanemad hoolivad oma lastest (kahjuks on muidugi ka erandeid). Sinu soov olla öösel kodust ära, võib vanemates tekitada hirme, et näiteks võib Sinuga juhtuda midagi vms. Samas tuleks neid asju koos läbi arutada, et tekiks soodus pinnas usalduslikule suhte tekkimisele. Kahjuks paljud suhteprobleemid saavad alguse kuna ei suhelda omavahel piisavalt. Leidke üksteise jaoks rohkem aega.
Räägi nendega, millest sa puudust tunned. Vali
selleks jutuajamiseks niisugune aeg, kui vanemad on kodus ja
õhkkond rahulik. Püüa neid mitte
süüdistada, võimalik, et lapsevanemad ei
ole selle peale mõelnud, et sul on soov nendega
rohkem koos aega veeta.
Vanematel on kohustus tagada vastavalt oma võimetele
ja võimalustele lapse arenguks vajalikud tingimused,
mis vastaks lapse kehalisele, vaimsele, hingelisele,
kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule.
Kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastavalt viisil vanemaid koduses majapidamises abistama. Laps osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. Kui tegemist on ilmselgelt liiga suurte nõudmistega, üle jõu käivate või mitte-eakohaste töödega, tunnustatakse lapse õigust puhkusele ja jõudeajale, mida ta saab kasutada mänguks ja eale vastavaks meelelahutuseks. Lapsel on õigus olla kaitstud töö eest, mis on ohtlik või segab hariduse omandamist või on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule.
Kedagi ei tohi füüsiliselt ega vaimselt karistada. Nii füüsiline kui vaimne vägivald lapse karistamiseks on keelatud, see on lapse õiguste rikkumine kehalise puutumatuse, inimväärikuse ja võrdse seaduskaitse seisukohalt. Füüsiline vägivald on igasugune jõu kasutamine ja valu tekitamine lapse karistamiseks: tutistamine, laksu andmine, vitsa andmine, tõukamine, löömine, peksmine. Vaimne vägivald on lapse mõnitamine, alandamine, solvamine.
Vanemad võivad karistamise kasuks otsustada siis, kui vanem tunneb, et ei oska enam muul viisil olukorda lahendada. See aga on kindlasti vale. Kindlasti ei tohiks ka lapsed/noorukid segi ajada kehtestatud piire ja karistust. Lapsevanematel on õigus kehtestada piire lapse /nooruki turvalisuseks ja arenguks. Lastel tuleb ka mõistlikest kokkulepetest kinni pidada. On täiesti õigustatud lapsevanemate nõue lapsele olla õhtul kindlal kellaajal kodus. See ei ole karistus vaid vanemate soov tagada lapsele turvalisus. Kahjuks saavad sellisel tasandil alguse konfliktid. Kui mõlemad osapooled üksteisele antud lubadusi täidavad, peaks konfliktide tekkimisele oht olema oluliselt väiksem.
Tasuks mõelda veidi selle üle, mis on sellise sekkumise põhjustanud. Rääkida sellest vanematega. Suure tõenäosusega võib see mure olla ajendatud kas mingist konkreetsest situatsioonist või on see üldisem mure Interneti suhtluse üle. Rääkige vanematega üldisemalt, mis te teete seal, milliseid kodulehekülgi külastate, mis mänge mängite, kellega suhtlete. Usu, see on tegelikult info, mida vanemad ootavad. Samas võite ka Internetis sattuda olukorrale, kus vajaksite vanema nõuannet. Uurige, mis vanematele muret valmistab ja vastake nende küsimustele. Vanemad vastutavad lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Samas on lapsel õigus privaatsusele, õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile.
Mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse
üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel on
kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse
eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu
keskpunktis. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed
õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene
teisiti. Vanema hooldusõigus hõlmab
õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust
hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud
asju. Last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et
tema võime ja vajadus iseseisvalt ja
vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Kui lapse
arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega
hooldus- ja kasvatusküsimusi.
Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes
ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse
sünnihetkel abielus, on neil ühine
hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtul
tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi
jätta vanema hooldusõigus vaid ühele
vanematest. Vanemad teostavad oma lapse suhtes ühist
hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal
vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse
igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua lapsele
olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema
taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele
vanemale. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik
esindaja. Vanem esindab last üksinda, kui tal on lapse
suhtes ainuhooldusõigus
Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu
või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse
kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate
suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku
käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole
võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus
vajalikud abinõud, muu hulgas lapse eraldamise
perekonnast ja vanematelt isikuhooldusõiguse
täieliku äravõtmise. Kohus võib
lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide
kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate
ja lapse suhtes kasutusele võetavate muude toetavate
abinõudega.
Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist
või elu, võib valla- või linnavalitsus
lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust.
Sellise juhul esitatakse kohtule viivitamatult avaldus
vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes.
Kõige lapsesõbralikum ja pere jaoks parim lahendus oleks see, kui lapsevanemad lepiksid lapsega suhtlemiskorra kokku omavahel, kasutades selleks vajadusel pereterapeudi abi. Juhul, kui lapsevanemad ei suuda seda kokkulepet omavahel saavutada, siis tuleb neil pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes nõustab ja aitab peret suhtlemiskorra määramisel. Kui lapsevanemad soovivad, et kokkulepe oleks juriidiliselt valiidne, siis on neil võimalus pöörduda notari poole, kes koostöös lapsevanematega aitab vormistada ametliku suhtlemiskorra. Suhtlemiskorda ei pruugi aga notari juures võimalik olla kokku leppida, kui vanemate omavahelised suhted on halvad ning erimeelsused suured.
Aina tavalisemaks muutuvad olukorrad, kus lapsevanemad kolivad peale lahkuminekut elama erinevatesse riikidesse, kuid ei suuda saavutada püsivaid ja lapse huvidest lähtuvaid kokkuleppeid laste kasvatamise küsimustes. Lisaks on suurenemas juhtumite arv, kus üks lapsevanem on pärit teisest riigist ning peale vanemate lahkuminekut tekivad lisaks lapsekasvatuse erimeelsustele veel suured kultuurilised erinevused. Piiriülene lastekaitsejuhtum on olukord, kus abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, resideerus või elab endiselt välismaal. Piiriülest lastekaitsejuhtumit korraldab lapse hariliku viibimiskohajärgne lastekaitsetöötaja. Juhul, kui on tegemist piiriülese lapserööviga, korraldab Justiitministeerium koostöös Välisministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ning selle riigi konsuliga, kus laps viibib parasjagu.
Tihtipeale on lapsevanematel, kes on otsustanud lahku minna, omavahel palju erimeelsusi, kuid need erimeelsused ei tohi lapsel takistada suhet mõlema vanemaga. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse (1992) § 28 toob välja, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.
Lapse jaoks kõige halvem variant suhtlemiskorra määramiseks on pöördumine kohtusse. Kohus peab kaasama otsuse langetamiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Kohtulahendid võivad mõnede juhtumite puhul võtta aega mitu aastat. § 563 toob välja, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde kutsuma, kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta jäänud.
Kui on teada sellised juhtumid, siis tuleb nendest teada anda telefonil 116111 (või kirjutada info@lasteabi.ee), kohaliku omavalitsuse töötajale, politseile või mõnele teisele abiandvale organile. Tähtis on edastada nii palju infot kui võimalik - lapse elukoha(asukoha) aadress või kirjeldus, lapse nimi, vanemate nimi, muud kontaktid või info, mis on teada. Kui väärkohtlemine toimub teatamise hetkel, siis tuleb sellest teatada koheselt politseile või helistada 116111. Kui olete mures mõne lapse pärast, siis helistage kindlasti lasteabitelefonile 116111, te ei pea ise otsustama, kas situatsioon vajab sekkumist või mitte, samuti saate jääda anonüümseks. Oluline on, et info abivajavast lapsest jõuaks võimalikult kiiresti ametkondadeni.
