Mitte kedagi ei tohi füüsiliselt karistada. Alates 1. jaanuarist 2016 hakkas Eestis kehtima uus lastekaitseseadus, mille kohaselt on laste kehaline karistamine keelatud. Kehalise karistamise alla kuulub muuhulgas tutistamine, laksu andmine, raputamine või tõukamine.
Nii füüsiline kui vaimne vägivald lapse karistamiseks on keelatud, see on lapse õiguste rikkumine kehalise puutumatuse, inimväärikuse ja võrdse seaduskaitse seisukohalt. Karistusseadustik näeb ette karistuse igasuguse kehalise väärkohtlemise eest: füüsiline vägivald on igasugune jõu kasutamine ja valu tekitamine lapse karistamiseks: tutistamine, laksuandmine, vitsaandmine, tõukamine, löömine, peksmine. Vaimne vägivald on lapse mõnitamine, alandamine, solvamine.
Lapsel on kohustused, mida ta täitma peab, lastekaitse seaduses on kirjeldatud lapse kohustused ühiskonna ees. Laps on täisväärtuslik ühiskonnaliige. Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga. Laps peab kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. Esialgu võiks proovida öelda, et ta ära lõpetaks. Soovitatav oleks võimaluse korral näiteks sündmuskohalt lahkuda või paluda abi lähedal seisvalt täiskasvanult. Kui tegevus ikkagi ära ei lõppe, siis võib helistada nõu saamiseks lasteabisse 116111 või politseisse 112.
Kuriteo ohvriks langedes tuleb sellest võimalikult kiiresti teatada kas politseile 112 ja käituda vastavalt sealt saadud juhistele või lasteabitelefonile 116 111.
Kuriteosündmusest võid politseile teatada, minnes ka kohale lähimasse politseijaoskonda. Politsei reageerib kõigile väljakutsetele võimalikult kiiresti.
Politseinike aitamiseks püüa meelde jätta kurjategija tundemärgid; kui kurjategija oli autoga, püüa meelde jätta selle mark, värv ja registreerimisnumber. Ära pese end enne asitõendite fikseerimist, neid on vaja sind vägistanud või rünnanud isiku süüdistamiseks. Kui algatatakse kohtuasi, on vajadusel tagatud anonüümsus; vajadusel võib kohtuistungi kuulutada kinniseks; kirjuta üles tunnistajate nimed ja aadressid.
