Vägivald

Emotsionaalne vägivald

Emotsionaalne vägivald (ka vaimne, psühholoogiline vägivald) 
On verbaalne või mitteverbaalne rünnak, mis kahjustab teist inimest emotsionaalselt ning alandab ta eneseväärikustunnet. Emotsionaalne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Antud vägivallaliik on kõige levinum ning tavaliselt esineb see koos füüsilise, seksuaalse ja/või majandusliku vägivallaga. Ohvrid peavad emotsionaalset vägivalda ka kõige laastavamaks ja raskemini talutavaks. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu.

Emotsionaalse vägivalla käitumisviisid:

• Kritiseerimine ja halvustamine;

• Sõimamine;

• Süüdistamine;

• Alandamine;

• Hirmutamine ja ähvardamine (sh haiget tegemise või tapmisega ähvardamine);

• Süstemaatiline kontrollimine (sh liikumise, suhtlemise ja raha kasutamise kontrollimine);

• Sotsiaalne isoleerimine (nt sõprade, sugulastega suhtlemise või vaba aja veetmise ja hobidega tegelemise egoistliku võimu ja kontrolli vajadusest põhjustatud piiramine või keelamine);

• Manipuleerimine;

• Ignoreerimine;

• Armukadeduse väljanäitamine.

Allikas: Kriminaalpoliitika

Füüsiline vägivald

Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine vastu teise isiku tahtmist põhjustades teisele inimesele vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. Füüsiline vägivald on kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik, kuna ohvril on nähtavad füüsilised kahjustused. See sisaldab järgmisi tegevusi:

• Tõukamine;

• Kriimustamine;

• Kinni haaramine, raputamine;

• Mingi esemega viskamine;

• Löömine käe, jala või mingi esemega;

• Peksmine, sh mingi esemega peksmine;

• Juustest tirimine;

• Kägistamine, lämmatamine;

• Hammustamine;

• Mürgitamine

• Põletamine;

• Kinnihoidmine; kinnisidumine;

• Külm- või tulirelva kasutamine.

Allikas: Kriminaalpoliitika

Seksuaalne vägivald

Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seksuaalne vägivald võib olla paarisuhtes enam levinud, kui seda arvatakse. Siin peituvad põhjused kaua aega valitsenud patriarhaalsetes arusaamades, et abielus või paarisuhtes olemine tähendab kohustuslikku allumist partneri seksuaalsetele soovidele. Seksuaalsest vägivallast võib rääkida kui tegemist on järgmiste nähtustega:

• Mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja märkused;

• Pealesunnitud suguühe partneriga;

• Partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner;

• Intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism);

• Vägistamine.

Allikas: Kriminaalpoliitika

Mis on kohtinguvägivald?

Kohtinguvägivald on paarisuhtes toimuv vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on tutvunud ja suhtlevad, kuid ei ela koos. Kohtinguvägivalla puhul võivad ilmneda järk-järgult kõik vägivaldse käitumise vormid. 

Tavaliselt algavad kõik paarisuhted armastusega. Partneri vägivaldsus tuleb esile aga aja jooksul. Vägivaldse käitumisega noormehed/neiud võivad olla suhte alguses isegi ülemäära hoolitsevad, tütarlast/noormeest jumaldavad ning soovivad peatset ühtekolimist, kihlumist või abielu. Noormehe/tütarlapse suhtumises ja käitumises võib küll esineda kontrollivajadusele, omanditundele ning vägivallale viitavaid märke, kuid tütarlaps/noormees ei pruugi neid märgata. 

Vägivalla algamisele paarisuhtes võivad viidata käitumismustrid nagu:

• Noormees/tütarlaps on armukade. Armukadedus ei ole suunatud mitte ainult tütarlapse/noormehe vastassoost tuttavate, vaid ka tema sõprade ja sugulaste vastu.

• Ta väidab, et ei suuda elada ilma tüdrukuta/noormeheta elada.

• Ta räägib halvustavalt oma varasematest partneritest.

• Kasutab pidevalt väljendit „MINU tüdruk/poiss“ ja soovib, et neiu/noormees pühenduks ainult temale.

• Ta uurib pidevalt, kus tüdruk/poiss käib ja kellega suhtleb.

• Ta küsib tütarlapse/noormehe suhtlusvõrgustike kasutajakonto ja meiliaadresside paroole, kontrollib telefoni kõnelogi ja sõnumeid.

• Ta tekitab kaaslases süütunnet, et see ei tee midagi õigesti, on eksinud ja peab noormehelt/neiult millegi pärast andeks paluma.

• Nõuab armastuse tõendamiseks tüdrukult/noormehelt seksuaalvahekorda, võib üritada ka vägistamist.

• Ta ei arvesta tüdruku/noormehe soovide, arvamuste ega tunnetega. Ta väidab, et ainult temal on õigus ega talu teistsuguseid arvamusi.

• Ta süüdistab alati teisi kui ilmneb mõni probleem.

• Ta kohtleb tüdrukut/noormeest jämedalt, solvab ja alandab, kasutab füüsilist jõudu või ähvardab sellega.

• Ta lõhub vihahoos esemeid.

• Tema käitumine tekitab tüdrukus/noormehes hirmu ja segadustundeid.

• Ta ähvardab enesetapuga, kui tüdruk/noormees peaks ta maha jätma.

Laps perevägivalla ohvrina

On suur tõenäosus, et vägivallatsejaga koos elavad lapsed näevad pealt vägivalda ja on toimuvast vägivallast rohkem teadlikud, kui nende vanemad arvata oskavad. 

Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi. Lisaks vägivalla pealtnägemisega kaasneb lastel ka otsene oht langeda ise füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. 

Lapsed võivad olla vägivaldses peres: 

 

• on haaratud teise isiku vastu suunatud vägivalda (nt laste kaudu teise vanemaga manipuleerimine). 
• võivad langeda kogemata ohvriks teisele isikule suunatud vägivalla korral; 
• teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealtnägijad või -kuuljad; 
• otsesed ohvrid (neile suunatud vägivald); 

Allikas: Lapsesõbralik menetlus "Laps perevägivalla ohvrina"

 

Loe perevägivallast lähemalt siit ja laste väärkohtlemisest peres täpsemalt siit.  

Laste kokkupuude vägivallaga peres mõjutab laste tervist ning vägivallakogemused võivad põhjustada vaimse tervise ja käitumisprobleeme. Lähisuhtevägivald1 mõjutab alati peres elavaid lapsi, seda ka siis, kui vanem(ad) otseselt lapse suhtes vägivaldsed ei ole. Eestis puutub igal aastal perevägivallaga kokku, sh näeb pealt vanemate vahelist vägivalda, tuhandeid lapsi.

Uuring LAPS PEREVÄGIVALLA PEALTNÄGIJANA 2022