Vägivald

Emotsionaalne vägivald

Emotsionaalne vägivald (ka vaimne, psühholoogiline vägivald) 
On verbaalne või mitteverbaalne rünnak, mis kahjustab teist inimest emotsionaalselt ning alandab ta eneseväärikustunnet. Emotsionaalne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Antud vägivallaliik on kõige levinum ning tavaliselt esineb see koos füüsilise, seksuaalse ja/või majandusliku vägivallaga. Ohvrid peavad emotsionaalset vägivalda ka kõige laastavamaks ja raskemini talutavaks. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu.

Emotsionaalse vägivalla käitumisviisid:

• Kritiseerimine ja halvustamine;
• Sõimamine;
• Süüdistamine;
• Alandamine;
• Hirmutamine ja ähvardamine (sh haiget tegemise või tapmisega ähvardamine);
• Süstemaatiline kontrollimine (sh liikumise, suhtlemise ja raha kasutamise kontrollimine);

• Sotsiaalne isoleerimine (nt sõprade, sugulastega suhtlemise või vaba aja veetmise ja hobidega tegelemise egoistliku võimu ja kontrolli vajadusest põhjustatud piiramine või    keelamine);
• Manipuleerimine;
• Ignoreerimine;
• Armukadeduse väljanäitamine.
   

Allikas: Kriminaalpoliitika

Füüsiline vägivald

Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine vastu teise isiku tahtmist põhjustades teisele inimesele vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. Füüsiline vägivald on kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik, kuna ohvril on nähtavad füüsilised kahjustused. See sisaldab järgmisi tegevusi:

• Tõukamine;
• Kriimustamine;
• Kinni haaramine, raputamine;
• Mingi esemega viskamine;
• Löömine käe, jala või mingi esemega;
• Peksmine, sh mingi esemega peksmine;
• Juustest tirimine;

• Kägistamine, lämmatamine;
• Hammustamine;
• Mürgitamine
• Põletamine;
• Kinnihoidmine; kinnisidumine;
• Külm- või tulirelva kasutamine.

Allikas: Kriminaalpoliitika

Seksuaalne vägivald

Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seda võib esineda ka paarisuhtes sagedamini, kui arvata osatakse. Selle põhjuseks on pikka aega juurdunud arusaam, et suhtes olemine tähendab kohustust alluda partneri soovidele — ka juhul, kui see pole turvaline ega vabatahtlik.

Seksuaalsest vägivallast saab rääkida siis, kui esineb näiteks:

• mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja kommentaarid
• pealesunnitud suguühe partneriga
• partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega
• valu tekitamine intiimsetele kehaosadele
• vägistamine

Kui kannatanu on laps või noor, tegeleb Eestis seksuaalse väärkohtlemise juhtumite uurimise ja lapse toetamisega lastemaja. Seal räägitakse lapsega vaid korra, turvalises keskkonnas ja spetsialistide koostöös, et laps saaks võimalikult kiiresti ja õrnalt vajalikku abi.

Kohtinguvägivald

Kohtinguvägivald on siis, kui üks inimene teeb oma partnerile haiget, olgu see sõnade, tegude või kontrollimisega. See võib juhtuda ka siis, kui noored ei ela koos, aga on suhtes.

Näiteks kui keegi:

• ütleb halvasti või naerab su üle;
• ei luba sul sõpradega suhelda;
• nõuab pilte või tegevusi, mida sa ei taha teha;
• ähvardab või teeb haiget.

Selline käitumine ei ole armastus, see on vägivald. Päris armastus on turvaline ja hooliv, mitte hirmutav ega valus.

Kui tunned, et suhe teeb haiget, räägi usaldusväärse täiskasvanuga. Alati võid ka helistada või kirjutada lasteabile.

💡 Pikemalt kohtinguvägivallast loe Armastus ja suhted | Lasteabi