Teata abivajavast lapsest
Kui oled märganud last, kes võib vajada abi või toetust, saad sellest siin turvaliselt ja konfidentsiaalselt teada anda.
Palun vali enda jaoks kõige asjakohasem vorm ja täida ära nii palju infot, kui sa abivajava lapse kohta tead.
Vorm avaneb uuel vahelehel, et vajadusel oleks võimalik vormi täitmise ajal tagasi siia lehele tulla.
Kui vajad abi vormi täitmisel, leiad abistavat infot meie korduma kippuvate küsimuste jaotisest.
Kui ei tea täpselt, kas tegemist on abivajava lapsega, oleme koostanud 4 toetavat küsimust, et abivajadus välja selgitada. Samuti võid julgelt pöörduda meie nõustaja poole veebivestluse kaudu, mis asub siinsamas lehel.
Aitäh, et hoolid!
Kas oled hariduse tugispetsialist (haridusasutuse sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog)? | Täida vorm siin |
---|---|
Kas oled tervishoiutöötaja või ohvriabitöötaja? | Täida vorm siin |
Kas oled muu spetsialist? (Õpetaja haridusasutuses, lastehoiuõpetaja või lapsehoidja, tugispetsialist, lasteasutuse töötaja, huvihariduse õpetaja või juhendaja, noorsootöötaja või lastega töötav treener) |
Täida vorm siin |
Kuidas lapse abivajadust ära tunda?
Abivajava ja hädaohus oleva lapse määramise kohta loe rohkem Lasteabi » Abivajav ja hädaohus olev laps
Väärkohtlemise liikide ja märkide kohta loe rohkem Lasteabi » Vägivald
Kiusamise kohta nii koolis kui mujal loe rohkem Lasteabi » Kiusamine
Lapsega usaldusväärse kontakti loomise kohta loe rohkem Lasteabi » Suhtlus lapsega
Lapse arenguetappide kohta loe rohkem Lasteabi » Lapse arenguetapid
- 4 toetavat küsimust
-
Kui oled märganud lapse juures häirivat muutust või muud murettekitavat, siis võib olla keeruline mõista, kas tegemist on abivajava lapsega. Kui sa ei ole kindel, siis „Neli toetavat küsimust“ aitab otsustada.
Kas oled märganud midagi last kahjustavat või on laps või tema sõbrad Sulle midagi rääkinud?
Näiteks: kahjustavad tegevused füüsilises keskkonnas või virtuaalmaailmas, väärkohtlemine, enesevigastamine, ahistamine, kiusamine, vanemate vaimse tervise probleemid või sõltuvusprobleemid, lähedaste vahelised vägivaldsed suhted, perevägivalla pealt nägemine, puuduv järelevalve, liigne vastutus vms.Kas oled märganud, et laps on hoolitsemata?
Näiteks: laps on söömata, pesemata, määrdunud, riided ja jalanõud on sageli ebapuhtad/katkised või ilmastikule, eale või kasvule mittevastavad, puudub toetav rutiin, sage koolist/huvitegevusest puudumine, kõrged nõudmised ja ootused lapse tulemustele või sooritusele vms.Kas oled märganud lapse tervislikust seisundist või erivajadusest tulenevat abivajadust?
Näiteks: tervisekahjustus, puudub ligipääs tervishoiuteenustele, lapse vähene suutlikkus osaleda igapäevategevustes vaatamata senistele kohandustele või hinnatud erivajadusele, spetsialistide antud soovituste eiramine vms.Kas oled märganud lapse tunnetes või käitumises viimasel ajal olulisi muutusi?
Näiteks: muutunud mõttemaailm, meeleolu, keskendumisvõime, unerütm või suhtlus teistega, ülemäärane aktiivsus või impulsiivsus, püsiv kurvameelsus, ärevus, agressiivsus, apaatsus või endasse tõmbumine, suitsiidimõtted, enda või teiste ohtu seadmine, sõltuvusainete tarvitamine, langenud sooritusvõime või (õpi)tulemused vms.KUI VASTASID JAATAVALT VÄHEMALT ÜHELE KÜSIMUSELE
võib tegemist olla abivajava lapsega ning vali tegevus:-
TÄIDA SIIN LEHEL VASTAV VORM kogu teadaoleva infoga ja aita abivajavat last;
-
võta ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga;
-
võta ühendust lasteabiga helistades 116111 või kirjutades e-maili või veebivestluse teel.
Kui abivajadust ei ilmnenud võid nõu pidamiseks võtta ühendust sotsiaalkindlustusameti lasteabiga helistades 116111 või kirjutades e-maili või veebivestluse teel.
Siit saad „Neli toetavat küsimust“ postri alla laadida. Poster on kõikidele lastega töötavatele spetsialistidele jagamiseks, ikka selleks, et lapse mure leiaks võimalikult varakult lahenduse!
-
Eriline hoolsuskohustus
Tulenevalt lastekaitseseadusest (LasteKS § 27) on meil kõigil kodanikena kohustus teatada abivajavast või hädaohus olevast lapsest. Seadus annab ette, et teade tuleb edastada kas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, lasteabitelefonile 116111 või hädaohus oleva lapse puhul hädaabinumbrile 112.
2025. aastast nimetab seadus ka erilise hoolsuskohustusega isikud. Muudatuse eesmärgiks on ennekõike laste ja perede probleemide varajases staadiumis märkamise ja sekkumise soodustamine ning lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine. Samuti võimestada ja julgustada abivajavast lapsest teatamist.
Abivajavast lapsest võib teatada ka asutuses selleks määratud kontaktisiku kaudu.
Seadusemuudatuse kohta loe lisaks SIIT. Artikkel „Laste ja perede heaolu suurendavad seadusemuudatused“ Sotsiaaltöö ajakirjas.
- Kes on erilise hoolsuskohustusega isikud?
-
Erilise hoolsuskohustusega isikud ehk need lastega töötavad isikud, kellel on oma kutse- või erialast ja tööülesannetest tulenevalt võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata lapse võimalikku abivajadust ning kellelt riik ootab abivajavatest lastest aktiivsemat teatamist.
Alates 01.01.2025 täiendus LasteKS-i § 27 järgmises sõnastuses:
§ 27¹. Lapsega töötava isiku teade abivajavast lapsest
1. Alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetaja või tugispetsialist, lastehoius töötav lapsehoidja, laste hoolekandeasutuse töötaja, noorsootöötaja või lapsega töötav treener, huviringi juhendaja, tervishoiutöötaja, politseiametnik või ohvriabitöötaja teatab töös või kutsetegevuses märgatud abivajavast lapsest käesoleva seaduse § 27 kohaselt, edastades vähimas vajalikus ulatuses temale teadaolevad käesoleva seaduse § 342 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed. Teatada võib ka asutuses selleks määratud kontaktisiku kaudu.Abivajavast lapsest teatamise kohustus on jätkuvalt ka kõigil teistel – nii kodanikel kui ka nendel lastega kokku puutuvatel isikutel ja spetsialistidel, keda LasteKS § 271 nimetatud ei ole.
Abivajavast lapsest võib teatada ka asutuses selleks määratud kontaktisiku kaudu.
Korduma kippuvad küsimused
- Lapse abivajadus
-
1. Kes on abivajav ja kes on hädaohus olev laps?
- Abivajav laps on laps, kelle eest ei hoolitseta, kes on jäetud üksi, kellel on raskusi koolis, erivajadused, muutunud käitumine, kogenud halba kohtlemist, kasutab sõltuvusaineid, kellel on kehavigastused või kes mõtleb enesetapule. Sellisest lapsest tuleb teatada lasteabi telefonil 116 111.
- Hädaohus olev laps on laps, kelle elu või tervis on ohus, näiteks jäetud üksi, kodust ära jooksnud, teinud midagi seadusevastast, joobes, tugevalt alatoitunud, vägivalla ohver, ennast vigastanud või mõtleb enesetapule. Sellisest lapsest tuleb kohe teatada hädaabinumbril 112.
Loe lisaks siit.
2. Mida teha, kui kahtlen, kas laps on abivajav laps?
Vasta neile 4 küsimusele, et välja selgitada, kas tegemist võib olla abivajava lapsega ning loe lisaks siit.
3. Kellega saaksin vajadusel konsulteerida?
Kui kahtlus siiski jääb - anna sellest teada! Saad kahtluse korral pöörduda lasteabitelefonile numbril 116 111, kirjutada e-maili aadressil [email protected] või vestle lasteabi nõustajaga veebivestluse vahendusel. Ka võid võtta ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga.
4. Mis on abivajaduse tasemed ja miks need olulised on?
Abivajaduse tasemed aitavad last toetava võrgustiku liikmetel juhtumeid tegutsemiskiiruse ja riskitaseme järgi selekteerida, lapse abistamise protsessi ja teekonda paremini mõista, ülesandeid jaotada ja sobivaimat abi pakkuda.
5. Kuidas mõiste „abivajaduse lävend“ toetab varast märkamist ja sekkumist?
Soovime, et lapse abivajadust märgataks ja info jõuaks lastekaitsetöötajani enne, kui lapse abivajadus mõjutab tema igapäevaelu ja arengut (sh lapse tervist, toimetulekut koolis/lasteaias, suhetes eakaaslaste ja perega).
- Teatamise teekond
-
1. Kes peab abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatama?
LasteKS paragrahvi 27 lg 1 kohaselt on kohustus abivajavast lapsest teatama kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest ehk teatama peavad kõik. Seadus toob välja ka erilise hoolsuskohustusega isikud- loe lähemalt KKK plokist Erilise hoolsuskohustusega spetsialistid.
2. Asutuses, kus ma töötan, on toimiv teavitusliin abivajavast lapsest teatamiseks või hea koostöö lastekaitsetöötajaga- kas pean täitma teavitusvormi?
Kui asutuses, kus töötad on juba toimiv viis abivajavast lapsest teavitamiseks, siis kasuta seda julgelt edasi. Käesolev vorm on lisavõimaluseks, see on üks võimalikest teavitamise viisidest.
3. Minu asutuses on kokku lepitud kontaktisik- kas võin siiski teha teavituse iseseisvalt?
Jah, abivajavast lapsest võib teavituse otse lastekaitsetöötajale ja lasteabisse esitada igaüks.
4. Mida peaksin tegema, kui kahtlen õige vormi valikul?
Kui sa ei leia nimekirjast enda töövaldkonda või ametinimetust, siis vali roll: Muu spetsialist.
5. Kuidas rollid omavahel erinevad?
Kõikides rollides küsitakse kontaktinformatsiooni ja olukorra kirjeldust. Rollides, kellel on üldjuhul lapse kohta rohkem teavet (nt sotsiaalpedagoogid ja tervishoiutöötajad) on vormis rohkem küsimusi.
6. Millega peaksin arvestama välju täites?
Kirjuta võimalikult vähe, kuid nii palju kui vajalik. Isegi kui sul ei ole täit informatsiooni juhtunust või lapse andmeid, kirjuta see info, mis sul on: mida ise nägid, kuulsid, märkasid või kui kuulsid konkreetseid fakte teistelt isikutelt, kirjuta ka sellest. Püüa kirjeldada fakte, mitte anda hinnanguid.
7. Kas pean vastama kõikidele küsimustele?
Ei pea. Vasta ainult nendele küsimustele, mille kohta sul infot on ning jäta tühjaks lahtrid, mille kohta info puudub.
8. Kas pean infot dubleerima, kui olen juba varasema küsimuse juures sama vastuse andnud?
Kui asjakohane informatsioon on juba varasemale küsimusele vastates antud, võid jätta välja täitmata.
9. Kas saan teavitusega koos saata ka lisadokumente?
Lisadokumente ei ole teavitusvormiga koos võimalik edastada, kuid võid olukorra kirjelduse lahtrisse lisada, milliseid dokumente vajadusel lastekaitsetöötajaga jagada saaksid.
- Andmete edastamine ja konfidentsiaalsus
-
1. Küsimused sisaldavad konfidentsiaalset informatsiooni- kes, kuidas ja mis seaduse alusel seda informatsiooni kasutab?
Hädaohusoleva ja abivajava lapse puhul võib teataja lapse abivajadusega seotud isikuandmeid edastada kohalikule omavalitsusele, sotsiaalkindlustusameti lasteabisse või politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta. Nendel asutustel on seadusjärgne õigus töödelda lapsega seotud isikuandmeid.
2. Missuguseid andmeid pean enda kohta avaldama?
Et lastekaitsetöötajal oleks abivajava lapse kohta võimalikult palju teavet, siis palume esitada asutus/organisatsioon, kus töötad, ees- ja perekonnanimi, sinu seos lapsega ning telefon ja e-posti aadress. Kontaktandmeid on vaja ka selleks, et lastekaitsetöötaja saaks sinuga vajadusel ühendust võtta.
3. Ma ei taha enda andmeid avaldada - kas võin jääda anonüümseks?
Jah, teatajal on võimalik jääda anonüümseks. Teataja andmed ja teatamise fakt jäävad sellisel juhul salastatuks kui ei ole tegemist süüteomenetlusega. Anonüümsuse tõttu võib aga kannatada teate usaldusväärsus ja kontrollitavus ning seeläbi võimalus last abistada ja kaitsta.
4. Mis saab, kui ma ei tea täpseid lapse andmeid?
Kirjuta see info, mis sul lapse kohta olemas on. Ära jäta abivajavast lapsest teavitamata ka juhul, kui sa detaile ei tea.
5. Mida minu andmetega tehakse?
Kontaktandmed ja teavitus liiguvad lastekaitsetöötaja töölauale. Info olemasolu võimaldab lastekaitsetöötajal Sinuga vajadusel ühendust võtta.
6. Kas pere saab teada, et mina tegin teavituse?
Kui oled märkinud soovi jääda teatajana anonüümseks, siis lastekaitse sellega ka arvestab.
- Erilise hoolsuskohustusega spetsialistid
-
1. Mida tähendab eriline hoolsuskohustus?
Paragrahvi 27¹ lg 1 nimetatakse lastega töötavad isikud (LasteKS § 18 lg 2), kellel oma kutse- või erialast ja tööülesannetest tulenevalt on võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata lapse võimalikku abivajadust.
2. Kuidas ma saan aru, kas mina olen erilise hoolsuskohustusega spetsialist?
Erilise hoolsuskohustusega spetsialistid on: alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetajad ja tugispetsialistid, lastehoius töötavad lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad, noorsootöötajad (sh kes töötavad KOV-is, noortekeskuses, noortelaagris või -malevas), treenerid, huviringi juhendajad (sh spordi- või muus valdkonnas), tervishoiutöötajad, politseiametnikud ja ohvriabitöötajad, kes puutuvad töös või kutsetegevuses vahetult lapsega kokku.
3. Kui töötad lastega, kuid sinu töövaldkond/ametinimetus ei olnud nimetatud?
Siis vali teavituse esitamiseks roll „Muu spetsialist“.
4. Kas minu töökoormus kasvab sellest muutusest tulenevalt?
Abivajavast lapsest teavitamine on olnud kõikide kodanike kohustus ka varasemalt, teavitusvorm on toetavaks abivahendiks selle kohustuse täitmise hõlbustamiseks.
- Pärast teatamist
-
1. Kas saan täidetud teavitusvormi alla laadida või välja printida?
Teavitusvormi ei ole võimalik salvestada ega välja printida, see dokument on konfidentsiaalne.
2. Kuidas saan olla veendunud, et teavitus jõudis kohale?
Pärast teavituse edastamist ilmub ekraanile kinnitus, et Sinu teavitus on edastatud. Kui lisasid vormi oma e-maili aadressi, siis saadame sellekohase kinnituse Sulle koheselt ka e-kirja teel.
3. Mis saab teavitusest edasi?
Teavitus liigub lastekaitsetöötaja töölaualauale, kes viib läbi vajalikud hindamised ning planeerib toe ja abi pakkumist.
4. Kas keegi võtab minuga pärast teavitamist ühendust?
Lastekaitsetöötaja võib abivajavast lapsest teatanud isikule teavet jagada, kui see on vajalik lapse heaolu toetamiseks. Samuti võib lastekaitsetöötaja Sinu poole pöörduda lisainfo saamiseks ning võrgustikutöösse kaasamiseks.
5. Lastekaitsetöötaja ei ole minu poole pöördunud. Kas võin kindluse saamiseks ise ühendust võtta?
Jah, kui tahad kinnitust, et pärast teatamist lapsega tegeletakse, võid ise lastekaitsetöötajaga kontakteeruda, kuid arvesta, et juhtumi üksikasju ta jagada ei saa.
6. Kui mul lisandub hiljem lapse kohta infot, kas saan selle juba esitatud teavitusele lisada?
Juba esitatud vormile ei saa infot juurde lisada. Vajadusel saate pöörduda otse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, teha uus teavituse või võtta ühendust sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonil 116 111.