Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content
lapsed löövad plaksu

Perekond

 

Perekond on nagu eriline meeskond, mis koosneb lähedastest inimestest, kes hoolivad üksteisest ja toetavad üksteist.

See on koht, kus me õpime armastama, jagama ja kasvama koos inimestega, kes meist hoolivad ja meid armastavad. 

Mõnikord võib peredes esineda tülisid, kuid oluline on meeles pidada, et armastus ja mõistmine aitavad lahendada erimeelsusi ja hoida perekonda koos.

perekond rannal
Tülid pereliikmetega

Erimeelsused on normaalsed ja loomulikud kuni ollakse üksteise suhtes lugupidavad.

Konfliktid võivad olla stressirohked, kuid samas pakuvad need ka head võimalust õppimiseks. Konfliktide lahendamise käigus saab arendada omavahelist kommunikatsiooni ja lihtsalt inimesena kasvada. Kindlasti ei ole normaalsed olukorrad, mille käigus tunned end ebaturvaliselt. Sellisel juhul vajad abi ja tuge väljastpoolt. 

Peretüli

 Mõnikord inimesed ei tea, kas nende konflikt on normaalne ja sarnane sellega, mis toimub teistes peredes. Siin on mõned näited sellest, mille osas enamikes peredes erimeelsusi tekib:

Sõbrad ja suhted – see on täiesti loomulik, et perekonnas ollakse sõprade või romantiliste suhete osas vahepeal eri seisukohtadel.

Tähtsad valikud või otsused – mõnikord on keeruline vangerdada perekonna ootuste ning iseenda eesmärkide ja soovide vahel. 

Privaatsus – vanemaks saades kujuneb välja soov isikliku ruumi järele, samas võivad pereliikmete vajadused selles osas erineda. 

Vabadus ja vastutus – noorukiiga toob kaasa üha enam vabadust, aga sellega koos ka vastutust. Romantiliste suhete, iseseisva autojuhtimise ja esimeste tööotsadega seonduv võib tekitada omavahelisi erimeelsusi. 

Konflikti lahendamise nipid ja ideed

Vali oma võitlusi. Mõndade asjade pärast tasub võidelda, kuid on ka asju, mis seda väärt ei ole. On oluline teha neil kahel vahet. 

Õpi, kuidas pidada keerukaid vestlusi. See on oskus, mida kõik saavad õppida ja harjutada. See võib aidata sul enesekindlam olla, paremini oma isiklikke piire seada ja kompromisse leida. 

Õpi läbirääkimisi pidama. Parim viis läbi rääkida on püüda tõeliselt mõista, mida teine inimene ütleb (ja ütlemata jätab). Selleks on vaja palju aktiivset kuulamist, avatud küsimusi ja empaatiat. Kui suudad mõista teiste veendumusi, huvisid ja seda, mis neile tõeliselt tähtis on, siis on palju lihtsam leida lahendust, mis kõiki rahuldaks. 

Leia ühisosa. Leia see, milles nii sina kui teine inimene olete ühel meelel. Võib-olla on selleks teemaks sinu ohutus või see, et võiksid võtta rohkem vastutust? 

Jää lüüasaamisel sõbralikuks. Kui sa ei saa oma tahtmist, siis sinu käitumine, mis järgneb, võib aidata või takistada sinu võimalusi järgmisel korral. Kui jääd olenemata lõpptulemusest rahulikuks ja käitud vastutustundlikult, siis ehitad usaldust enda vastu. Iga vestlus võib olla võimalus õppida ja areneda. 

Tea, milles oled valmis kompromissideks ning milles mitte (ja miks). Valmisolek kompromisse teha, eriti asjades, mis on teistele olulised, võib aidata sind läbirääkimistel. Samuti aitab see aru saada, milles teine inimene on paindlik ja mis pole tema jaoks läbiräägitav. 

Nooruk ja konfliktid peres

Miks noorukite elus on erimeelsusi sagedamini?

vanem ja nooruk vaidlemas

Sinu aju on endiselt arenemisfaasis – tegelikult kestab aju areng lausa 20ndate eluaastateni. On palju asju, milles nooruki aju on parem kui täiskasvanu oma, näiteks sotsiaalsed oskused. Aga on ka asju, milles sinu aju veel nii tugev ei ole – näiteks ei pruugi sa teatud olukordades näha asju selgelt või teha häid otsuseid. Armastusest sinu vastu soovivad vanemad, et sul oleks alati turvaline olla.

Su aju küpseb, et valmistuda ette pesast lahkumiseks ja piiride kompamine, otsuste tegemine ja iseseisvamaks muutumine on normaalne osa sellest. On oluline leida tasakaal vabaduse, vastutuse ja ohutuse vahel. Samas tasub meeles hoida, et see olukord on uus nii sulle kui sinu vanematele! 

Nooruki aju teeb rasket tööd


Osad, mis endiselt arenevad nii noorukina kui ka kahekümnendates:
-    Riskide hindamine. Sinu võimekus riske hinnata on üks viimane osa, mis välja areneb. Sellel võib olla ka loogiline põhjendus. Oma noorukiea lõpus oled sa kõige paremas füüsilises vormis ja kütt-korilase aegadel saatsid kõrge riskiga tegevusi ka suured võidud. See, kui kogukonna kõige tugevamad liikmed käitusid vapralt ja julgelt oli pigem hea asi, sest võis päädida nt mammuti küttimisega!

-    Probleemide lahendamine ja otsuste tegemine. Kuna sinu prefrontaalne korteks ehk eesajukoor (mõtlev aju) on ikka veel arenemisjärgus, siis kasutad otsuste tegemisel tõenäolisemalt oimusagaras paiknevat mandelkeha (amygdala) ehk emotsionaalset aju. See tähendab, et teed suurema tõenäosusega emotsionaalseid või impulsiivseid otsuseid. 

-    Romantilised ja intiimsed suhted. Teismeiga toob sinu jaoks kaasa palju füüsilisi muutusi – su kehal võtab aega, et hormoonidega harjuda, samuti võib hormonaalne tase kõikuda veel mitmete aastate jooksul. See mõjutab aga sinu mõtteid, tundeid ja käitumist. Lisaks sellele on seks ja romantilised suhted sinu jaoks ju täiesti uus maailm. Ette võib tulla eksperimenteerimist, aga ka ebakõlasid – see tähendab, et emotsioonid võivad olla laes ja möödapanekud on kiired tulema. 

 

 

Palun oota...

Peida veebileht kiiresti