Lapse arenguetapid

0 kuni 1,5-aastase lapse areng

Selles vanuses laps sõltub oma vajaduste rahuldamisel täiskasvanust. Ta ei näe ennast oma vanematest eraldiseisva inimesena. Lapse arvamus iseendast kujuneb läbi selle, kuidas temasse suhtub tema eest hoolitsev inimene. 

Selles vanuses laps õpib: 

• avastama maailma 
• looma sidet tema eest hoolitseva inimesega 
• tundma, et teda armastatakse ja et ta väärib hoolitsust 
• uskuma, et tema vajadused on olulised 
• usaldama oma keskkonda 

 

1,5 kuni 3-aastase lapse areng 

Selles vanuses lapsed on aktiivsed ja pendeldavad edasi-tagasi, tahtes ühelt poolt olla iseseisvad ja teiselt poolt tunda vanemate turvalist hoolt. Ühel hetkel ütlevad nad ei ka asjadele, mida nad tegelikult tahavad, et väljendada oma võimu ja näidata, et neil on oma arvamus; järgmisel hetkel vajavad nad vanemate jäägitut armastust ja tähelepanu. Nad ei oska veel väljendada oma mõtteid, saada ise hakkama erinevate toimingutega või saada oma tahtmist ning võivad seetõttu väljendada oma frustratsiooni jonnihoogudega. 

Selles vanuses laps õpib: 

• tasapisi märkama oma tundeid ja väljendama neid sobilikul viisil 
• veelgi enam tundma ümbritsevat maailma 
• „asju omama“ – selles vanuses lapsed ei taha asju jagada, isegi kui need ei kuulu talle 
• nägema ennast vanematest eraldiseisva inimesena 
• saama üha iseseisvamaks 

 

4 kuni 5-aastase lapse areng  

Selles vanuses lapsed on aktiivsed tegutsejad. Nad hakkavad esitama küsimusi ja püüavad maailmast aru saada. Nad mängivad väljamõeldud mänge, et katsetada erinevaid rolle. Neile meeldib olla kaasatud mitmesugustesse tegevustesse ning mõned lapsed on selles vanuses juba head suhtlejad. Nad võivad hakata vastu vanemate poolt seatud reeglitele, et katsetada oma võimu. 

Selles vanuses laps õpib: 

• omandama sobivaid käitumisviise 
• aru saama tegude ja tagajärgede seostest 
• kasutama võimu 
• jätkuvalt avastama, kuidas ümbritsev maailm toimib 
• planeerima ja ellu viima erinevaid toiminguid 

6 kuni 11-aastase lapse areng 

Selles vanuses lapsed küsivad palju küsimusi, et koguda teadmisi ümbritseva maailma kohta, ja tahavad õppida uusi oskusi. Nad tunnevad huvi reeglite vastu ja uurivad, miks need just selliselt on seatud. Neile meeldib, kui inimesed järgivad reegleid, isegi kui nad ise neid alati ei järgi. Lapsed võivad reeglitega mitte nõustuda, neid rikkuda ja ise uusi kehtestada – see on nende viis reeglite maailma tundma õppida. Nad õpivad tegema vahet soovil ja vajadusel. Just selles vanuses muutuvad oluliseks ka kindlate reeglitega mängud. 

Selles vanuses laps õpib: 

• olema koostöövalmis 
• lihvima oma arutlemisoskust 
• suurendama oma iseseisvust 
• avastama maailma ja selle toimimispõhimõtteid 
• võtma eeskuju samast soost täiskasvanust 
• mitmeid uusi oskusi, sh sotsiaalseid oskusi (eriti suhetes samast soost eakaaslastega) 
• arendama endas vastutustunnet 
• võtma omaks ja järgima reegleid 
• meisterlikkust keerukamates tegevustes 

12 kuni 18-aastase lapse areng 

Kuigi vanemad on lapse teismeea lähenedes tihti murelikud, läbib suur osa teismelisi selle etapi vähese stressi ja suure uudishimuga iseseisvumise vastu. Mõned teismelised kannatavad kõikuva tuju ja ärevuse all, mis kaasneb sotsiaalsete, emotsionaalsete, intellektuaalsete ning füüsiliste muutustega. Soov eralduda oma vanematest võib muuta teismelised kriitiliseks oma vanemate ja nende uskumuste suhtes. Oluliseks muutuvad suhted vastassoost eakaaslastega ja sõprusgruppides. 

Selles vanuses noor õpib: 

• ümber hindama suhteid pereliikmetega 
• suhestuma vastassooga 
• katsetama erinevate väärtustega ja määratlema oma väärtusi 
• eralduma emotsionaalselt oma vanematest ja iseseisvalt vastutust võtma 
• mõtestama oma identiteeti