Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content
lapsed löövad plaksu

Kiusamine

Kiusamine on süstemaatiline tegevus, mille käigus paneb üks inimene meelega ja korduvalt teist inimest halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta.

Mis on koolikiusamine?

Kiusamine on süstemaatiline tegevus, mille käigus paneb üks inimene meelega ja korduvalt teist inimest halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta. Teisisõnu tehakse samale õpilasele korduvalt liiga sihiliku ja teadliku tegevusega, mille tõttu on kiusaja ja kiusatav ebavõrdses seisus. See tähendab, et kiusaja on kas tugevam, populaarsem või vanem. 
Kiusamine võib olla nähtav tegevus (füüsiline või sõnaline) aga ka varjatud (tõrjumine, kuulujuttude levitamine, küberkiusamine). Varjatud kiusamist on raskem märgata, kuid üheks märgiks on sageli muutus kiusatava õpilase meeleolus või käitumises. Kiusamine peatamisel on oluline roll kõrvalseisjatel: saades teada kiusamisest või sattudes seda pealt nägema, tuleb sekkuda või kutsuda appi täiskasvanu.
Kiusamine saab jätkuda ja kasvada vaid siis, kui kõrvaltvaatajad selle heaks kiidavad või teesklevad, et ei märka. Kui kaaslased peavad kiusamist lubamatuks, on kiusata keerulisem. Seega on kiusamise peatamiseks oluline mõista enda kui kõrvalseisja vastutust ning astuda kiusamise ohvri kaitseks välja. Head grupisuhted ning erinevuste aktsepteerimine on samuti kiusuvaba keskkonna juures olulised.

Kiusamise liigid:
    füüsiline - löömine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne;
    sõnaline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne;
    suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne.

Kuidas koolikiusamisega toime tulla?

 

  1. Oluline on meeles pidada, et sa ei ole üksi ja alati on olemas keegi, kes sind aidata saab! 
  2. Mitte kellelgi ei ole õigust kedagi kiusata! Kiusu ohver ei ole toimuvas süüdi. 
  3. Oluline on toimuvast kellegi turvalise täiskasvanuga rääkida – kas ema, isa, vanaema, tädi, klassijuhataja, sotsiaalpedagoogi, koolidirektoriga. Rääkimine on väga oluline, et kiusamine saaks lõppeda ja laps end jälle turvaliselt tunneks. 
  4. Alati võid abi ja nõuande saamiseks helistada 116 111, küsida nõu chatis või kirjutada kiri [email protected]

Lapsele on oluline rõhutada, et koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enda ja teiste eest seismine! Kiusamist ja vägivalda ei pea aktsepteerima. Oluline on julgelt sekkuda ka olukordadesse, kus märkad, et kedagi kiusatakse. Pealtvaatajatel või kõrvalseisjatel on alati suur võim kiusamist peatada! 
Kooli kohustus on tagada oma õpilastele turvaline keskkond. Õpilastel peab olema koolis hea ja turvaline olla. Igas koolis peaksid olema läbimõeldud ja kasutusele võetud tõhusad kiusamise ennetamise ning juhtumite lahendamise praktikad. 

Allikas:https://www.kiusamisvaba.ee

Mis on küberkiusamine?

Küberkiusamiseks peetakse seda, kui kellelegi tehakse küberruumis meelega ja korduvalt kahju, nii et tal on raske end kaitsta. Küberkiusamine võib toimuda nii üks ühele, grupis kui avalikult. Küberkiusaja võib jääda ka anonüümseks.
Näited: ähvardavate sõnumite ja haiget tegevate kommentaaride saatmine, halvustavate piltide-videote tegemine ja levitamine, veebimängudes ja foorumites-gruppides inetult suhtlemine või väljatõrjumine, libakontode tegemine ja teise isikuandmete levitamine halva tegemise eesmärgil jmt.

Küberkiusamine kahjustab kõiki


Kiusatu võib kogeda stressi, ärevust, depressiooni, raskeid tundeid ja endasse tõmbumist, samuti raskusi toimetuleku, keskendumise, õppimise ja suhetega. Küberkiusamise eest ei saa peitu pugeda, see tuleb igale poole kaasa. Küberkiusamine võib jätta armi kogu eluks.
Kiusaja võib tunda lühiajalist võimutunnet, aga ka kaaslaste survet kiusamist jätkata, ja ärevust võimalike tagajärgede pärast. Küberkiusamisest jäävad asitõendid. Kiusajatel kipub olema samuti rohkem raskusi tunnete juhtimise, suhtlemisoskuste ja õppimisega. Kiusajatel on tulevikus suurem kuritegevuse risk.
Kõrvaltvaataja võib kogeda suuremat stressi ja ärevust, ebakindlust ja süütunnet, sest ei osata reageerida, samuti hirmu ise kiusatud saada.
KÜBERKIUSAMINE VÕIB OLLA ÕIGUSRIKKUMINE, mille toimepanijat võib oodata karistus rahatrahvist vabadusekaotuseni. Libakonto tegemine võib olla teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine. Väljapressimiseks peetakse seda kui häbistavate andmete avalikustamata jätmise eest nõutakse raha või muud varalist kasu. Teise isiku piltide loata levitamine on autoriõiguste rikkumine. Uuri lisa veebikonstaablitelt!

Kui last küberkiusatakse:
•    blokeeri kiusaja;
•    teavita suhtlusportaali pidajat kiusaja tegevusest (report);
•    kopeeri või salvesta haiget tegevad postitused, et neid vajadusel kasutada kriminaalasjas tõenditena;
•    vajadusel saad pöörduda politsei või veebikonstaabli, et saada abi ja nõu.

Kui oled märganud küberkiusamist:
•    ära levita kiusavat sisu edasi;
•    anna tegijale teada, et kiusamine ei ole OK;
•    salvesta infot asitõenditeks,
•    teavita kiusatut, kui kiusamine toimub tema teadmata ja paku tuge;
•    toeta kannatajat ka kiusamise jätkudes, et ta ei tunneks ennast üksinda.

Loe edasi: www.suurimjulgus.ee, www.targaltinternetis.ee
Allikas: www.kiusamisvaba.ee

Mis ei ole kiusamine?

Vaidlused ja lahkarvamused ei ole kiusamine!

Konfliktid ja lahkarvamused on osa inimsuhetest, sest meil kõigil on erinevad arusaamad ja soovid. Oma eesmärkide poole püüeldes ei ole meil alati meeles arvestada ka teiste tunnetega. Klassitäis lapsi pole siin erandiks. Selles, et lapsed ja noorukid oma erimeelsusi lahendavad, ei ole midagi halba, sest taolised olukorrad õpetavad tunnetega toimetulekut ja konfliktide lahendamist, isegi kui osapooled endast välja lähevad. 

Vaidlused ja lahkarvamused erinevad kiusamisest, sest
•    on mööduvad ja lühiajalised;
•    üks ja sama laps ei ole püsivalt sihtmärgiks.
Õrritamine ja müramine ei ole kiusamine, sest valitseb vastastikuse mõistmise ja austuse õhkkond; eesmärk ei ole kellelegi haiget teha või kedagi solvata. 
Oluline on, et kõik mõistaksid mis eristab kiusamist erimeelsuste lahendamisest. Mõnikord võivad naljana mõeldud sõnad ja teod teistele siiski haiget teha või häirida. Sellisel juhul on oluline sellest teada anda, et nali või mäng on läinud üle piiri ning teisel poolel tuleks vabandust paluda. 

Loe edasi: www.kiusamisvaba.ee
 

Miks peab kiusamist ennetama ja vähendama?

Kiusamine on tõsiste tagajärgedega laialt levinud probleem, mis võib kiusatava kui ka kiusaja elu jäädavalt muuta. Kaasnev ärevus, depressioon, probleemid enesehinnanguga või lausa suitsiidimõtted võivad peale ohvri areneda ka kiusajas endas ning pealtvaatajaiski. Rääkimata sellest, kui keeruline on kiusamise ohvriks oleval lapsel keskenduda õppetööle, mistõttu jääb see tihtipeale unarusse. Samuti võib nende õpilaste potentsiaal jääda realiseerumata just kiusamise tõttu tekkiva ebakindluse, ärevuse jms tõttu.

Kiusamise tagajärjed mõjutavad lisaks ka kogu ühiskonda. Näiteks lapsepõlves kiusamise ohvriks olemine on otseselt seotud depressiooni, suitsiidimõtete ja teiste vaimse tervise probleemidega, mis toovad riigile kaasa mitmeid otseseid ja kaudseid kulusid. Rootsi kiusuennetajad on koostöös erinevate toetajatega välja selgitanud, et ühe aasta jooksul riigis aset leidnud koolikiusamine maksab sealsele ühiskonnale järgneva 30 aasta jooksul 17,5 miljardit Rootsi krooni (s.o u. 1,8 miljardit eurot). Seega tegeledes kiusamise ennetamise ja vähendamisega, kindlustame tugevamad, tervemad ja täisväärtuslikumad ühiskonnaliikmed tulevikus!

Lugemismaterjal: Eesti Lasteombudsmani büroo eestvedamisel ning Kiusamisvaba Kooli juhatuse liikme Kristiina Treiali ja nõukogu esimehe Ly Kasvandiku osalusel koostatud nõustamismaterjali “Kool kiusamisest vabaks!”

Allikas: www.kiusamisvaba.ee

10 soovitust lapsevanemale küberturvalisuses

10 soovitust lapsevanemale: nii muudad küberkeskkonna lapsele turvalisemaks


Vanematena soovime, et meie lastest kasvaksid head ja õnnelikud ning endaga toime tulevad inimesed. Tänases ühiskonnas tuleb lisaks igapäevaelu oskustele lastele kaasa anda ka õpetused, kuidas digimaailmas parimal viisil toimetada. Kuidas saaks lapsevanem toetada oma last nii, et ta oskaks turvaliselt küberkeskkonda kasutada?

Pidage meeles, et see, mida olete õpetanud lapsele heaks inimeseks olemisest, kehtib ka digitaalses maailmas. Selgitage oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu näiteks kodus, lasteaias või koolis.

Eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad. Arvestage, et laps jäljendab teie käitumist – jälgige, kuidas ja kui sageli ise internetis olete, mida seal teete, millist eeskuju annate.

Oskus ise digimaailmas hakkama saada on hädavajalik ja eeldab õppimist. Hoidke ennast digimaailma arengutega kursis. Harige ennast selles,  millised võimalused ja riskid interneti ja nutiseadmete kasutamisega võivad kaasneda ja rääkige neist oma lapsega.

Tuvastage veebilehed, mida soovite, et teie laps külastaks. Internetis on palju lapsele eakohaseid ja harivaid veebilehti, mis pakuvad võimalusi õppimiseks ja mängimiseks.

Leppige lapsega kokku reeglid interneti ja nutiseadmete kasutamises ning jälgige ka nende mõlemapoolset täitmist. Kokkulepitud reeglid tuleks koostada vastavalt lapse vanusele ning ajakohastada lapse kasvades ja tema oskuste ning teadmiste suurenedes.

Tegutsege lapsega koos ka digimaailmas. Tundke huvi lapse tegemiste vastu internetis – külastage koos samu veebilehti, sotsiaalvõrgustikke, mängige talle meeldivaid mänge – leidke  ühishuvi. Vestelge temaga, miks talle mingi keskkond või tegevus meeldib.

Olge ka ise sotsiaalmeedias pädev. Tundke huvi, milliseid rakendusi ja teenuseid teie pereliikmed ja tuttavad kasutavad. Võib juhtuda, et nii mõnegi veebikeskkonna või rakenduse proovimisel hakkate paremini mõistma nii sotsiaalmeediat kui ka põhjust, miks teie laps seda naudib.

Olge oma lapsega seotud sotsiaalmeedias, kuid austage tema privaatsust ka seal. Arutage lapsega, millisel viisil tema sooviks teie ja teiste pereliikmetega olla seotud sotsiaalmeedias ja millist informatsiooni, sealhulgas fotosid ja videoid, lapsel endast ja oma pereliikmetest on mõistlik jagada. Ka ise fotode ja videote üleslaadimisel arvestage lapse huvidega ning küsige lapselt enne luba, kui foto temast internetti üles riputate.

Selgitage lapsele, et kuskile sotsiaalmeediasse või veebilehel üles laetud pildid, videod, meilid ja tekstid võivad interneti avarustes igavesti eksisteerida ning hiljem ka palju ebamugavust  ja kahju tekitada.

Veebikeskkondades võivad lastel kujuneda välja sõprus- ja isegi  armastussuhted. Veenduge, et teie lapsega suhtluses olev inimene on tõesti see, kellena ta ennast esitleb ning selgitage ka oma lapsele selliste suhtluste varjukülgi ja ohte. 

Alati proovige enne mõista, kui hakkate hukka mõistma. Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab sellest rääkida oma lähedastele. 

Kui teil ei ole olemas kohe kõiki vastuseid, saate need välja selgitada. Kasulikku infot interneti ja nutivahendite kasutamisest leiate veebilehelt www.targaltinternetis.ee   

Nõu ja infot jagavad ka veebipolitsei https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud.

Pidage alati meeles, et arvuti ega nutivahend ei asenda lapsevanemat!

Allikas: www.targaltinternetis.ee 
 

 

Palun oota...

Peida veebileht kiiresti