Kiusamine

Mis on koolikiusamine?

 

Kiusamine võib olla nähtav tegevus (füüsiline või sõnaline) aga ka varjatud (tõrjumine, kuulujuttude levitamine, küberkiusamine). Varjatud kiusamist on raskem märgata, kuid üheks märgiks on sageli muutus kiusatava õpilase meeleolus või käitumises. Kiusamine peatamisel on oluline roll kõrvalseisjatel: saades teada kiusamisest või sattudes seda pealt nägema, tuleb sekkuda või kutsuda appi täiskasvanu.
Kiusamine saab jätkuda ja kasvada vaid siis, kui kõrvaltvaatajad selle heaks kiidavad või teesklevad, et ei märka. Kui kaaslased peavad kiusamist lubamatuks, on kiusata keerulisem. Seega on kiusamise peatamiseks oluline mõista enda kui kõrvalseisja vastutust ning astuda kiusamise ohvri kaitseks välja. Head grupisuhted ning erinevuste aktsepteerimine on samuti kiusuvaba keskkonna juures olulised.

Kiusamise liigid:

• füüsiline - löömine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne;
• sõnaline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne;
• suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne.

Kuidas koolikiusamisega toime tulla?

 

1. Oluline on meeles pidada, et sa ei ole üksi ja alati on olemas keegi, kes sind aidata saab! 
2. Mitte kellelgi ei ole õigust sind kiusata! Tea, et sina ei ole toimuvas süüdi. 
3. Oluline on, et räägiksid toimuvast endale turvalise täiskasvanuga – kas ema, isa, vanaema, tädi, klassijuhataja, sotsiaalpedagoogi, koolidirektoriga. Rääkimine on väga oluline, et kiusamine saaks lõppeda ja sa end jälle turvaliselt tunneksid. 
4. Alati võid abi saamiseks helistada 116 111, küsida nõu chatis või kirjutada kiri [email protected]. 

Pea meeles! Koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enda ja teiste eest seismine! Ära aktsepteeri kiusamist ja vägivalda! Oluline on julgelt sekkuda ka olukordadesse, kus märkad, et kedagi kiusatakse. Pealtvaatajatel või kõrvalseisjatel on alati suur võim kiusamist peatada! Kindlasti räägi turvalise täiskasvanuga ka siis, kui tead, et kedagi kiusatakse. 
Kooli kohustus on tagada oma õpilastele turvaline keskkond. Õpilastel peab olema koolis hea ja turvaline olla. Igas koolis peaksid olema läbimõeldud ja kasutusele võetud tõhusad kiusamise ennetamise ning juhtumite lahendamise praktikad. 

Allikas: Kiusamisvaba kool

Mis on küberkiusamine?

 

Küberkiusamine tähendab seda, kui keegi teeb internetis või telefoni teel tahtlikult ja korduvalt haiget. See võib toimuda sõnumites, kommentaarides, sotsiaalmeedias, veebimängudes või isegi libakonto kaudu. Kiusaja võib jääda anonüümseks ja kahju võib levida kiiresti 😟

🤕 Küberkiusamine teeb haiget

See võib põhjustada stressi, ärevust, kurbust, segadust ja isegi hirmu kooli või internetti minna. See mõjutab nii kiusatavat, kiusajat kui ka pealtvaatajat.

Küberkiusamise kohta saad rohkem lugeda Veebimaailm alamlehelt »

Mis ei ole kiusamine

 

Vaidlused ja lahkarvamused ei ole kiusamine!

Konfliktid ja lahkarvamused on osa inimsuhetest, sest meil kõigil on erinevad arusaamad ja soovid. Oma eesmärkide poole püüeldes ei ole meil alati meeles arvestada ka teiste tunnetega. Klassitäis lapsi pole siin erandiks. Selles, et lapsed ja noorukid oma erimeelsusi lahendavad, ei ole midagi halba, sest taolised olukorrad õpetavad tunnetega toimetulekut ja konfliktide lahendamist, isegi kui osapooled endast välja lähevad. 

Vaidlused ja lahkarvamused erinevad kiusamisest, sest
•    on mööduvad ja lühiajalised;
•    üks ja sama laps ei ole püsivalt sihtmärgiks.

Õrritamine ja müramine ei ole kiusamine, sest valitseb vastastikuse mõistmise ja austuse õhkkond; eesmärk ei ole kellelegi haiget teha või kedagi solvata. 
Oluline on, et kõik mõistaksid mis eristab kiusamist erimeelsuste lahendamisest. Mõnikord võivad naljana mõeldud sõnad ja teod teistele siiski haiget teha või häirida. Sellisel juhul on oluline sellest teada anda, et nali või mäng on läinud üle piiri ning teisel poolel tuleks vabandust paluda. 

Loe edasi: Kiusamisvaba kool

Miks peab kiusamist ennetama ja vähendama?

 

Kiusamine on tõsiste tagajärgedega laialt levinud probleem, mis võib kiusatava kui ka kiusaja elu jäädavalt muuta. Kaasnev ärevus, depressioon, probleemid enesehinnanguga või lausa suitsiidimõtted võivad peale ohvri areneda ka kiusajas endas ning pealtvaatajaiski. Rääkimata sellest, kui keeruline on kiusamise ohvriks oleval lapsel keskenduda õppetööle, mistõttu jääb see tihtipeale unarusse. Samuti võib nende õpilaste potentsiaal jääda realiseerumata just kiusamise tõttu tekkiva ebakindluse, ärevuse jms tõttu.

Kiusamise tagajärjed mõjutavad lisaks ka kogu ühiskonda. Näiteks lapsepõlves kiusamise ohvriks olemine on otseselt seotud depressiooni, suitsiidimõtete ja teiste vaimse tervise probleemidega, mis toovad riigile kaasa mitmeid otseseid ja kaudseid kulusid. Rootsi kiusuennetajad on koostöös erinevate toetajatega välja selgitanud, et ühe aasta jooksul riigis aset leidnud koolikiusamine maksab sealsele ühiskonnale järgneva 30 aasta jooksul 17,5 miljardit Rootsi krooni (s.o u. 1,8 miljardit eurot). Seega tegeledes kiusamise ennetamise ja vähendamisega, kindlustame tugevamad, tervemad ja täisväärtuslikumad ühiskonnaliikmed tulevikus!

Lugemismaterjal: Eesti Lasteombudsmani büroo eestvedamisel ning Kiusamisvaba Kooli juhatuse liikme Kristiina Treiali ja nõukogu esimehe Ly Kasvandiku osalusel koostatud nõustamismaterjali “Kool kiusamisest vabaks!”

Allikas: Kiusamisvaba kool