Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content
Lapse heaolu hindamise käsiraamat bänner

Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.

Materjalid

9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava rakendamisel tuleb viia läbi regulaarsed juhtumiplaani vahehindamised. Vahehindamise käigus hinnatakse rakendatud abimeetmete tulemuslikkust, vaadatakse üle ja täiendatakse uue informatsiooniga abivajaduse hinnangut. Soovituslik on teostada vahehindamist 6 kuu möödudes, kuid keeruliste juhtumite puhul sagedamini.

Vahehindamises hinnatakse püsitatud eesmärkide raames rakendatud abimeetmete tulemuslikkust. Vajadusel on võimalik vahehindamise etapis püstitada uued eesmärgid ning rakendada koheselt täiendavaid toetavaid abimeetmeid, kui seda vahehindamise tulemusena vajalik teha on. Vahehindamist teostades on vajalik leida vastused küsimustele:

  1. Kuidas on rakendatud abimeetmed ja sekkumised senini toimunud?
  2. Millises ulatuses on püstitatud eesmärki täidetud või eesmärgi täitmisel edasi liigutud?
  3. Kas lapse abivajadus on vähenenud?
  4. Millised muutused on lapse abivajaduses aset leidnud?
  5. Kas on ilmnenud uusi kaitse- või riskitegureid?
  6. Kuidas on varasemalt esil olnud kaitse- ja riskitegurid abimeetmete rakendamise tulemusena muutunud?
  7. Milline on lapse ja lapsevanemate arvamus seoses abimeetmete rakendamisega?

Vahehindamise teostamiseks on vajalik viia läbi tavapärased lastekaitsetöötaja toimingud: vestelda lapsega, lapsevanematega, teenuseosutajatega. Vajadusel teostada koduskülatus või koostada vajalikke päringuid, mis aitavad selgitada abimeetme rakendamise tulemuslikkust. Vahehindamise tulemusena on võimalik hinnata kas abimeetmete rakendamine toimib eesmärgi- ja plaanipäraselt.

Abimeetmete tulemuslikkuse hindamiseks sobiva meetodi valimine peab lähtuma konkreetsest meetmest. Võimalus on küsida konkreetsetelt teenuseosutajatelt tagasisidet, kuid alati lisada juurde ka lapse või lapsevanema tagasiside antud teenuse kohta. Oluline on meeles pidada, et lapse või lapsevanema arvamus võib oluliselt erineva teenuseosutaja tagasisidest. Sellisel juhul on vajalik lähtuda lapse huvist antud abimeetmete rakendamisel.

Võimalus on hinnata meetmete tulemuslikkust väga lihtsate vaatluste abil. Näiteks, kui on vajalik hinnata lapse koolikohustuse täitmist, siis on võimalik vaadata lapse puudumiste arvu enne ja pärast abimeetme rakendamist. Laps on enne abimeetme rakendamist puudunud koolist iganädalaselt 4 päeval, siis abimeetme tulemusena puudub laps koolist ainult 1 päeva nädalas. Seega, saab öelda, et rakendatud abimeede on olnud tulemuslik ja toonud kaasa muutuse.

Lähtuvalt vahehindamise tulemustest on lastekaitsetöötajal võimalik koostada hinnang:

  • Kas toimunud on positiivne muutus ning püsitatud eesmärk on täidetud?
  • Kas toimunud on mõningane positiivne muutus, kuid püsitatud eesmärk ei ole täidetud?
  • Kas toimunud on negatiivne muutus ja vajadus on täiendavateks eesmärkideks ja abimeetmete rakendamiseks?

Kui vahehindamise tulemusena selgub, et püsitatud eesmärke ei ole täidetud või on leidnud aset negatiivne muutus, on vajadus jätkata juhtumimenetlusega. Juhul, kui vahehindamise tulemusena selgub, et lapse abivajadused on vähenenud ning puudub vajadus edaspidisteks tegevusteks ja abimeetmete rakendamiseks, on vajalik lõpetada juhtumimenetlus. Sellisel juhul on lastekaitsetöötajal vajalik selgitada lapsele ja perele, kellega oli aktiivne koostöö, juhtumimenetluse lõpetamise tähendust ning omavahelise koostöö lõppemist. Soovituslik on anda lapsele ja lapsevanematele teada, et probleemide või murede uuesti ilmnemisel tuleb neil uuesti pöörduda lastekaitsetöötaja juurde.

Palun oota...

Peida veebileht kiiresti