Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content
Lapse heaolu hindamise käsiraamat bänner

Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.

Materjalid

9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine

Sekkumiste ja abimeetmete rakendamisel on oluline abimeetmete kooskõlastamine, see tähendab, et lastekaitsetöötaja kooskõlastab planeeritavad abimeetmed selle läbiviijatega. Näiteks, kui laps suunatakse psühholoogi teenusele, siis on vajalik tagada, et lapsele oleks antud teenus kättesaadav. Selleks on teenuseosutajaga vajalik eelnevalt kooskõlastada teenuse osutamise võimalikkus.

Abimeetmete rakendamine peab toetuma eelnevalt sõnastatud eesmärkidele. Tegevuskava elluviimiseks ja eesmärgini jõudmiseks tuleb teha koostööd lapse võrgustikuga ning lisaks erinevate teenuste osutajatega valdkonnaüleselt. Lastekaitsetöötaja roll abimeetmete rakendamisel on tegevuste koordineerimine. Tegevuste koordineerimine tähendab regulaarse ülevaate omamist teenuse osutamisest ning abimeetmete rakendamise mõjust lapse abivajadusele ja hetkeolukorrale.

Abimeetmete rakendamisel on oluline meeles pidada, et eesmärk ei ole kõikide olemasolevate ja kättesaadavate abimeetmete läbiproovimine, vaid rakendada ainult neid vajalikke abimeetmeid, mis lähtuvalt konkreetse lapse abivajaduse hinnangust ja tegevuskava eesmärkidest. Lastekaitsetöötajal on vajalik hinnata, kas planeeritava abimeetme rakendamine on tõhus ja tulemuslik ning kas selle rakendamisega väheneks lapse abivajadus. Näiteks, kui laps tarvitab igapäevaselt alkoholi või narkootilisi aineid ja ei ole kordagi ilmunud kohale varasemalt rakendatud teenusele, siis ei ole põhjendatud määrata talle uuesti teenust, mille saamine eeldab, et lapsel on olemas motivatsioon võtta vastu pakutavat abi ja osaleda teenusel. Samas, kui näiteks lapsele oli varem määratud vestlus psühholoogiga, kuhu ta aga jõudis ainult ühelt korral, tuues põhjenduseks, et ta ei saa psühholoogi usaldada, on siiski võimalik uuesti sama teenust rakendada. Siis tuleb kindlasti selle takistusega tegeleda, näiteks pakkuda lapsele võimalust minna teise psühholoogi juurde. Abimeetmete rakendamisel tuleb tegeleda takistustega, mis raskendavad teenusele jõudmist ning leida võimalusi, mis tekitavad lapse olukorras suurima tõenäosusega positiivse muutuse.

Palun oota...

Peida veebileht kiiresti