Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content
Lapse heaolu hindamise käsiraamat bänner

Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.

Materjalid

6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel

Kogudes informatsiooni lapse heaolu mõjutavate erinevate valdkondade kohta, on oluline hindamise kestel korrastada olemasolevat teavet. Teabe korrastamine aitab kindlaks teha, mis on teada, mida veel ei ole teada ja mida on vaja veel teada saada. Kogutud teave liigitatakse lapse heaolu hindamise kolmnurga sobivate valdkondade juurde. Teabe liigitamisel on oluline arvesse võtta ka informatsiooni varsema ajaloo ja eelhindamise käigus kogutud teabe kohta. Taoline tegutsemisviis võimaldab kaitse- ja riskitegurite analüüsimisel praeguseid probleeme ja murekohti paremini mõista ning jälgida muutust ajas.

Lapse abivajaduse hindamise juures on peamine etapp kaitse- ja kaitsetegurite analüüs, mis võimaldab koostada hinnangu lapse abivajaduse kohta. Sageli hakatakse juba teabe kogumise etapis informatsiooni analüüsima ja omavahel kõrvutama. Teabe korrastamise ja liigitamise juures tuleb hoiduda püüdlusest mõista kuidas erinevad valdkonnad teineteist mõjutavad ning mis võivad olla põhjused. Teabe korrastamise etapis tegeleb lastekaitsetöötaja mitte analüüsimisega, vaid hüpoteeside loomisega selle kohta, mis toimub lapsega, tema vanematega ja perekonnaga. Loodavad hüpoteesid peab lastekaitsetöötaja endale teadmiseks võtma ja jätma ootele kuni vajaminev teave on kogutud ning vajadus on koostada kaitse- ja riskitegurite analüüs. Kui seoseid hakatakse looma liiga varakult, võidakse teha valesid oletusi lapse arenguvajaduste, vanemluse või keskkonna kohta.

Teabe korrastamise juures igas heaoluvaldkonnas on oluline lähtuda järgmistest küsimusest:

  1. Milline on lapse praegune olukord?
  2. Kuidas on praegune olukord seotud minevikuga?
  3. Milline informatsioon on kogutud?
  4. Millist informatsiooni on vaja juurde koguda ja kuidas vajaminev informatsioon kokku koguda?

Teabe korrastamine informatsiooni kogumise kestel loob ülevaate sellest, milline informatsioon on meil valdkondade lõikes olemas ning millist informatsiooni on vajalik juurde koguda, mis aitaks hinnata lapse abivajaduse ulatust ja probleemi olemust. Sõltumata valdkondade ja informatsiooni hulgast on oluline, et kogutud teave on fikseeritud STARis.

Palun oota...

Peida veebileht kiiresti