Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte

Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte hõlmab enda alla eelnevate etappide tulemuste koondamise. Selle tulemusena on võimalik anda hinnangut lapse tervise ja arengu kahjustamisele. Samuti loob eelnevate analüüsietappide koondamine teadmise sellest, millises valdkonnas peavad sekkumised olema.

Kokkuvõtte koostamisel on vajalik analüüsida järgnevate etappide tulemusi:

1. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine. Analüüsi tulemusena on antud hinnang sellele, millised on lapse vajadused ja hetkeolukord, vanemate võimekus last toetada ja millised pere ja keskkonna tegurid avaldavad enim mõju lapse toimetulekule.
2. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks. Analüüsi tulemusena on kujunenud võimalik prognoos lapse tulevikuvaateks, mida mõjutavad erinevad kaitse-ja riskitegurid, kuid ka hiljutised või minevikust aset leidnud sündmused. Juhul, kui väljavaated tulevikuks on keerulised ning hetkel ei ole piisavalt kaitsetegureid, siis on vajalik hoolikalt planeerida vajaminevaid sekkumisi ja võimalikke abimeetmeid.
3. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated. Analüüsi tulemusena on kujunenud hinnang vanemlusele ning sellele kuidas läbi lapsevanemate on võimalik last toetada ja aidata. Kui lapse võimalikud väljavaated on madalad, tasub kaaluda sekkumisi, mis toetavad lapsevanemaks olemist või kaaluda abimeetmeid, mis piiravad vanemate õigusi.

Lõpliku hinnangu andmisel on vajalik keskenduda lisaks eeltoodule ka lapse arenguvajadustele iga konkreetse vanuse puhul. Lapse arenguvajadustest lähtumine loob meile teadmise, kui intensiivseid sekkumisi on vajalik koheselt rakendada. Mida noorem on laps, seda lühem on ajaraam, et luua püsivaid kiindumussuhteid. Samuti, mida nooremas eas on lapse tervislik seisund kahjustada saanud, seda lühem on ajaraam lapse abistamiseks.Bentovim, A., Cox, A., Bingley Miller, L., Pizzey, S. and Tapp, S. (2014) The Safeguarding Children Assessment and Analysis Framework. York: Child and Family Training. Sel juhul võib olla vajadus rakendada koheselt abimeetmeid, mis on lapsevanema õigusi piiravad.