Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated

Tulemusliku sekkumise abil muutub lapse senine olukord ning lapse abivajadus väheneb. Käesolevas etapis tuleb lisaks lapse praegusele olukorrale esile vanemlus ja sellega seotud tegurid, milles muutuse esile kutsumine võib kaasa tuua ka positiivse muutuse lapse praeguses olukorras. Eelkõige on vajalik keskenduda lapsevanemate lapsekeskusele, motivatsioonile ja soovile viia sisse vajaminevad muutused ning lapsevanemate valmisolekule teha koostööd ning võtta vastu pakutavat abi. Seega, et muutus lapse elus aset leiaks on vajalik analüüsida kõiki valdkondi seoses vanemlusega.

Lapsevanema vastuvõtlikkus pakutava abi suhtes tähendab ka seda, et lapsevanemad võtavad vastu lastekaitsetöötaja või teiste spetsialistide poolt pakutud abi, mõistes, et selle tulemusena lapse abivajadus väheneb ning olukord muutub paremaks. Lapsele ja perele pakutakse meetmeid, millel on konkreetses juhtumis tõenäoliselt suurim positiivne mõju. Vastuvõtlikkuse juures hakkavad rolli mängima lapsevanema enda isiklikud soovid, motivatsioon, ressursid ja suhtumine. Vastusvõtlikkusega on tihedas seoses lapsevanema soov teha koostööd lastekaitsetöötajaga või teiste spetsialistidega, kes on kaasatud abivajava lapse juhtumi lahendamisse. Võib juhtuda, et lapsevanemad teevad lastekaitsetöötajaga koostööd ainult näiliselt või lapsevanem ei usalda spetsilistide, mille tulemusena koostöö juhtumi osas katkeb.

Lapsevanema vastuvõtlikkuse analüüsimisel on abiks järgmised küsimused:

1. Millised on lapse soovid, mida laps peab oluliseks ja miks?
2. Millised on vanemate soovid, mida nad peavad oluliseks ja miks?
3. Kas meetmete pakkumisel on varasemalt pidanud olema lapsevanemate suhtes paindlik?
4. Kuidas suhtlevad lapsevaenemad lastekaitsetöötajajaga?
5. Millised on lapsevanemate hoiakud sotsiaalsüsteemi suhtes?
6. Kas lapsevanemad soovivad vastu võtta pakutavat abi või keelduvad abist?
7. Kas lapsevanemad mõistavad lapse olukorda ja soovivad seda lahendada?