Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess

Informatsiooni kogumise järgselt tuleb kogutud teavet korrastada ning liigitada valdkondade kaupa kaitse-ja riskiteguriteks. Käesolevas käsiraamatus on kaitse-ja riskitegurite liigitamisel abiks iga valdkonna juures olev tabel. Teabe liigitamise tulemusena tulevad välja lapse arenguvajaduse, vanemluse ning pere ja keskkonna tegurite jaotus, mis on aluseks abivajaduse hindamise analüüsi koostamiseks. Juhul, kui teabe liigitamisel saab ilmsiks, et teatud valdkondade kohta puudub informatsioon, kuid konkreetse juhtumi puhul on see vajalik, siis võib liikuda uuesti informatsiooni kogumise etappi.

Oluline on meeles pidada, et abivajaduse hindamine on protsess, mitte ühekordne sündmus. Kui informatsiooni kogumisel selgub, et tegemist on hädaohus olev lapsega, kes on oma tervist ja elu ohustavas olukorras ja tingimustes, on vajalik rakendada koheselt abimeetmeid, et see oht kõrvaldada. Antud juhul ei pea ootama abivajaduse hindamise lõppemiseni. Tavapärases abivajaduse hindamise protsessis tulenevad rakendatavad abimeetmed kaitse-ja riskitegurite analüüsist. Taoline lähenemine võimaldab pakkuda lapsele ja tema perele tuge, mis lähtub konkreetse lapse abivajadusest.

Kaitse- ja riskitegurite analüüsis tulevad esile:

• millised on lapse tervist ja arengut mõjutavad peamised tegurid,
• milline on lapse võimalik tuleviku prognoos, kui rakendatakse vajaminevaid toetavaid abimeetmeid;
• milline on lapse võimalik tuleviku prognoos, kui ei rakendata vajaminevaid toetavaid abimeetmeid või kui abimeetmete rakendamine ei ole tulemuslik või kui lapsevanemate suutlikkus¹⁵ viia sisse vajaminevad muudatus lapse heaolus ja igapäevaelu korralduses on nõrk.

Kaitse- ja riskitegurite analüüsimise all on vajalik käsitleda eraldiseisva etapina vanemlust ja lapsevanemate võimekust muutuda. Vanemluse hulka kuulub muuhulgas see, kuidas lapsevanemad teevad koostööd last ümbritsevate spetsialistidega ning millises abimeetmed on lapse kogukonnas kättesaadavad. Lisaks on vajalik analüüsi tulemusena mõista lapsevanemate lapsekesksust ehk kas vanemad lähtuvad otsuste tegemisel ja igapäevahoolduse tagamisel lapse huvidest ja õigustest. Peamine rõhk on siin lapsevanemate suutlikkusel ja võimekusel.¹⁵ Tähelepanu tuleb pöörata ka pere varasemale ajaloole ehk kas pere varasemas toimimises on aset leidnud sündmusi või kogemusi, mis võivad avaldavad mõju ka lapse praegusele olukorrale.

Kogu analüüsi protsessis vastanduvad omavahel kaitsetegurid ja riskitegurid ning nende omavaheline vastastikune mõju. Ühe või mitme kaitseteguri olemasolu võib tähendada, et vaatamata riskiteguri olemasolule ei ole lapse arenguvajadused siiski ohus ning puudub tegelikkuses oht lapse kahjustamisele.