Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

7.3.3. Elutingimused

Lapse kasvukeskkond, elukoha stabiilsus ja tingimused elukohas mõjutavad nii lapse vaimset kui ka füüsilist arengut. Sage elukoha vahetus võib viidata sügavatele pereprobleemidele, kuid võib olla ka lapse probleemide üheks peamiseks põhjustajaks. Elutingimuste hindamisel tuleb tähelepanu pöörata eluruumi kuuluvusele ehk kas tegemist on pere omandisse kuuluva elupinnaga või üüripinnaga. Samuti hinnata millised on olmetingimused, ruumijaotus, sisustus ning millises piirkonnas/kogukonnas elatakse. Elutingimusi hinnates peab tekkima hinnang sellele, kas antud eluase ning elutingimused moodustavad lapse jaoks sobiva kasukeskkonna, kus lapsele on tagatud vajaminev areng ning turvalisus. Vajalik on meeles pidada, et elutingimused võivad avaldada mõju lapse kasvatamisele ning lapse ja lapsevanemate vahelistele suhtele.

Elutingimuste kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada järgnevad küsimused:

• Mis tüüpi on pere eluruum (eramaja, korter, ridaelamu)?
• Kas eluruumi üüritakse, kas on üürileping (tähtajaline, tähtajatu)?
• Kas eluruum on seotud laenude/liisingutega?
• Missugune on eluruumi seisukord (katus, aknad, uksed, põrandad, trepid, küttekolded, elektrisüsteem)?
• Kas eluruumis on toimiv veevärk ja kanalisatsioon, kuidas saadakse sooja vett?
• Missugused on eluruumi kütmisvõimalused ja nende seisukord (ja kütte varu)?
• Missugused on pesemisvõimalused ja tualettruumi kasutamise võimalused ja nende seisukord?
• Missugused on tingimused toidu valmistamiseks ja säilitamiseks?
• Kui palju isikuid elab koos, kas eluruum on üle rahvastatud?
• Kas eluase sobib lapsele või tuleks seda kohandada?
• Kas igal pereliikmel on piisavalt ruumi, vajadusel ka eraldumiseks?
• Kas majapidamises on vajalikud esemed (nt söögilaud-toolid, nõud ja köögiriistad, riidekapp)?
• Kas igal lapsel on oma tuba või voodi, mängimis- või õppimiskoht (laud, tool, kapp/sahtel oma asjade hoidmiseks)?
• Kas perel on esmavajalikud kodumasinad: tolmuimeja, pesumasin, elektroonikaseadmed?
• Missugune on eluruumide puhtus?
• Kas korteris suitsetatakse ?
• Kas eluase asub linnas või looduskeskkonnas?
• Kas on oma hoov, kas lähedal asub park/ mänguväljak, kas on võimalus veeta vaba aega looduses?
• Kuidas tunnetavad laps ja vanemad heaolu ja turvalisust piirkonnas? Kas piirkonda seostatakse kõrge kuritegevusega?
• Milline on ligipääs teenustele ja ressurssidele (nt kauplus, mänguväljak, raamatukogu, lasteaed, kool, vaba aja veetmise asutus, polikliinik, apteek, ühistransport)?

Tabel 16. Elutingimuste peamised kaitse- ja riskitegurid

Kaitsetegurid	Riskitegurid
Lapsele on tagatud stabiilne kasvukeskkond. Laps kasvab ühes stabiilses kohas, kus ta tunneb ennast turvaliselt.	Lapsel puudub stabiilne kasvukeskkond. Laps vahetab tihti elukohta või liigub kahe lahuselava lapsevanema eluaseme vahet, mis on lapsele koormavaks.
Kasvukeskkond vastab lapse vajadustele. Lapsel on oma magamisase, õppimisnurk ja võimalus eraldumiseks teistest perekonnaliikmetest.	Laps elab puudulikes elamistingimustes. Elutingimused ei ole lapse jaoks sobilikud, elamispind on üle rahvastatud, mille tulemusena puudub lapse magamisase või õppimisnurk vms.