Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

7.3. Pere ja keskkond

Laste eest hoolitsemist ja heaolu tagamist mõjutavad last ümbritsev laiem perekond, naabruskond ja sotsiaalsed võrgustikud. Samuti võib lapse perekonna varasem ajalugu ehk varasemad kogemused avaldada olulist mõju lapsele ja tema vanematele. Lisaks perele tuleb arvesse võtta ka lapse arengut mõjutavaid keskkondlikke tegureid, nagu pere majanduslik olukord, elutingimused ja tööhõive.

Abivajava lapse heaolu ja abivajaduse hindamine on tihedalt seotud tema vanemate ja kogu perekonna hindamisega, kuid esiplaanil peavad olema laps ja tema huvi. Perekonna majanduslik heaolu, vanemate töökoht ja sissetulekud, elutingimused, perekonna lähivõrgustik mõjutavad tugevalt lapse elu. Pere ja keskkonna valdkondasid hinnates tuleb jälgida pidevalt, kuidas pere-ja keskkonnatingimused last mõjutavad.

Pere ja keskkonna erinevaid valdkondi kirjeldavad kaitse- ja riskitegurid on kaudsed tegurid, kuna need mõjutavad lapse arengut ja vanemlust kaudselt. Osa väljatoodud teguritest on staatilised ehk muutumatud. Staatilisteks teguriteks on näiteks varasemad sündmused perekonnas ja lapsevanemate lapsepõlvekogemused, mis võivad mõjutada perekonna praegust olukorda, lapse arengut ja lapsevanemate võimekust. Näiteks võivad lapsevanemate varasemad negatiivsed kogemused sotsiaalsüsteemiga mõjutada lapsevanema ja lastekaitsetöötaja praegust koostöösuhte loomist. Taolisel juhul osutavad lapsevanemad vastupanu ega soovi vastu võtta lastekaitsetöötaja poolt pakutavaid abimeetmeid. Oluline aru saada, kas ja kuidas mõjutavad laste kasvatamist vanemate enda lapsepõlvekogemused, sest eelmistelt põlvkondadelt võetakse üle nii negatiivseid kui positiivseid kasvatusvõtteid. Seega on äärmiselt oluline keskenduda lapse heaolu tagamise kontekstis ka lapse peres ja keskkonnas esinevatele kaitse-ja riskiteguritele.