Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

7.2.3. Emotsionaalne kohalolek

Lapsevanemate emotsionaalne kohalolek tähendab lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamise tagamist ning lapsele tunde loomist, et teda hinnatakse kõrgelt. Samuti kuulub siia alla lapse jaoks oluliste turvaliste, stabiilsete suhete olemasolu lapse jaoks tähtsate täiskasvanute hulgast, kes on valmis pakkuma lapsele igakülgselt emotsionaalset toetust. Emotsionaalne kohalolek toob välja selle, kuidas vanemad reageerivad lapse hoolitsust ootavale käitumisele, kuidas vanemad väljendavad oma tundeid ning kas lapsevanemad näitavad lapse suhtes välja soojust, sallivust, vastuvõtlikkust, tähelepanelikkust ja empaatiat. Lisaks annab lapsevanema emotsionaalne kohalolek informatsiooni selle kohta, kuidas lapsevanemad reageerivad lapse emotsioonidele. Seega on vanemluses keskne roll emotsionaalsel kohalolekul, mis mõjutavad lapse arengut ja psühhosotsiaalsete probleemide arenguga seotud riske.

Lapsevanemate emotsionaalse kohaloleku kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada alljärgnevad küsimused:

• Kas vanemad on suutelised toetama last tema emotsionaalses arengus?
• Kas vanemad väljendavad lapse suhtes armastust, soojust ja hellust või on tema suhtes tõrjuvad?
• Kas vanemad kallistavad last, võtavad teda sülle?
• Kas vanemad on rõõmsad ja uhked lapse edusammude üle ning reageerivad positiivselt, kui keegi teine last kiidab?
• Kuidas vanemad lapsega suhtlevad: kas nad vaatavad lapsele otsa; milline on nende hääletoon?
• Kas vanemad aktsepteerivad lapse arvamust või ignoreerivad või tõrjuvad seda?
• Kas laps räägib vanematele oma rõõmudest-muredest?
• Kas vanemad mõistavad lapse vajadusi?
• Kas vanemad suudavad last rahustada ja lohutada, kui laps on meeleheitel või vihane?
• Kas vanemad koormavad last liigselt enda muredega?
• Kas vanemad suudavad seada lapse vajadused enda omadest ettepoole?
• Kas vanemad säästavad last liiga tugevatest tundeavaldustest, mis võivad last koormata?
• Kas vanemad lasevad lapsel ennast lohutada?
• Kas vanemad toetavad teineteist raskuste korral?

Tabel 12. Emotsionaalse kohaloleku peamised kaitse- ja riskitegurid

Kaitsetegurid	Riskitegurid
Lapsevanemad on suhetes lapsega usaldusväärsed, etteennustatavad ja järjepidevad. Lapsel on püsivad, stabiilsed ja lähedased suhted mõlema vanemaga.	Lapsevanemad käituvad lapsega ettearvamatult ja põhjustavad korduvalt emotsionaalse järjepidevuse katkemist. Lapsevanemad ei suuda säilitada lapsega stabiilset kontakti, käituvad ettearvamatult ning hülgavad last korduvalt.
Lapsevanemad on emotsionaalselt kohal ja pakuvad lapsele vajaminevat kaitset.	Lapsevanemate puudulik kontroll oma emotsioonide üle ja ebapiisav emotsionaalne tugi lapsele. Lapsevanemal puudub võimekus pakkuda lapsele turvatunnet või lapsevanem tunneb ennast ise ohustatuna.
Lapsevanemad toetavad last emotsionaalselt. Lapsevanemad väljendavad soojust ja hoolitsust lapse suhtes.	Lapsevanemad jätavad lapse emotsionaalselt hooletusse, on lapse jaoks emotsionaalselt kauged ja pole lapsega psüühiliselt lähedased.
Vanemad toetavad oma last tunnete (nt viha, pahurus, kurbus) väljendamisel.	Lapsevanemad ei märka lapse emotsioone ega oska neile vastavalt reageerida. Samuti võib laps olla liigselt (ja mittekohaselt) klammerdunud ühe vanema külge ja otsib ainult temalt lohutust ja tähelepanu.