Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel

 

Lapse heaolu kolmnurgas keskendutakse kolmele peamisele põhivaldkonnale: lapse arenguvajadused, vanemlus ja pere ja keskkond. Kõik põhivaldkonnad koosnevad alavaldkondadest, mille osas tuleb lähtuvalt konkreetsest juhtumist koguda vajaminev informatsioon.

Lapse heaolu kolmnurga kui töövahendi juures on tähtis roll kogutud teabe kategoriseerimisel ehk vajalik on liigitada kogutud teave õige heaoluvaldkonna ja alaliigi juurde. Teabe liigitamisel on abiks alljärgnev:

1. Lapse arenguvajadused – sisestage asjad, mida laps ütleb, teeb ja mida ta väidetavalt teeb ja mida on märgatud, et laps teeb.
2. Vanemlus – sisestage asjad, mida vanemad/hooldajad ütlevad, et nad teevad ja mida nad väidetavalt teevad ja mida on täheldatud, et nad teevad.
3. Pere ja keskkond – sisestage teave pere ajaloo, vanemate vaimse tervise, suhete ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kohta.

Näiteks on lapse arenguvajaduste emotsionaalsete ja käitumuslike tegurite juures toodud välja: „Maret on ärevuses, sest ema ei paku talle piisavalt emotsionaalset soojust.“ Maret võib olla ärevuses, kuid emotsionaalsete ja käitumuslike tegurite juures tuleb välja tuua Mareti käitumise kirjeldus, mis viitab ärevuse võimalusele. „Ema ei paku talle piisavalt emotsionaalset soojust.“ Tuleb välja tuua vanemluse valdkonnas.

Käesolevas käsiraamatus on selgitatud lahti kõik lapse heaolu kolmnurga valdkonnad koos alateemadega. Iga alateema juures on toodud välja kaitse – ja riskitegurid ning toetavad küsimused iga vanusegrupi kohta, mis aitavad lastekaitsetöötajal informatsiooni koguda. Küsimuste puhul on vajalik lisaks iga vanusegrupi küsimustele pöörata tähelepanu ka teiste vanusegruppide juures olevatele küsimustele, mis võivad lähtuvalt juhtumist olla asjakohased.