Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta

Abivajava lapse kohta tulnud teate ja läbiviidud eelhindamise tulemusena peab lastekaitsetöötaja tegema otsuse juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta. LasteKS § 29 lg 3 alusel peab kohalik omavalitsus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta või edastama juhtumi pädevale ametiisikule.

Otsust juhtumikorralduse algatamise või algamata jätmise kohta aitavad teha järgmised küsimused:

1. Kas on teavet või märke, mis viitavad lapse arengu ohustamisele?
2. Kas on teavet või märke, mis viitavad vanemate vähesele suutlikkusele?
3. Kas on teavet või märke, mis viitavad ohtudele lapse perekonnas või kasvukeskkonnas?
4. Kas laps ja pere võtavad vastu pakutavat abi?
5. Kas laps ja pere on valmis tegema koostööd spetsialistidega ja on valmisolek murega tegelemiseks?

Otsus juhtumikorralduse algatamata jätmise kohta on põhjendatud, kui eelhindamise tulemusel selgub, et lapse abivajadust on võimalik rahuldada ühekordse meetmega ning lastekaitsetöötajal ei ole vajalik lapse heaolu tagamiseks suuremal määral sekkuda. Ühekordseks meetmeks võib olla näiteks sotsiaalnõustamine, -toetuse või informatsiooni jagamine.

Juhul, kui eelhindamise tulemusel on näha, et lapse abivajadust ei saa rahuldada ühekordse meetmega ja on vajadus lastekaitsetöötaja täiendavaks sekkumiseks või kui abivajadus vajab põhjalikumat hindamist, peab algatama juhtumikorralduse. Juhtumikorralduse põhimõtet tuleb rakendada ka juhul, kui lapse ja tema pere iseseisva toimetuleku parandamiseks tuleb abi andmisel koordineerida mitme organisatsiooni koostööd. Vajadus lastekaitsetöötaja täiendavaks sekkumiseks võib tuleneda lapsevanemate vähesest võimekusest, vanemlike oskuste vähesusest, perekondlikest teguritest, suhetest, lapse tervislikust seisundist, arengutasemest või lapse elamistingimustest.

Otsus juhtumikorralduse algatamata jätmise kohta tuleb fikseerida toiminguna abivajava lapse lihtmenetluse juurde STARis. Otsuse tegemisel on vajalik tuua välja põhjendus miks ei algatata juhtumimenetlust. Juhtumikorralduse algatamise korral tuleb muuta STARis lihtmenetlus juhtumimenetluseks, mille tulemusena STAR fikseerib süsteemse toiminguga juhtumimenetluse algatamise.