Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine

LasteKS § 33 lg 1 alusel võib kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet eraldada lapse perekonnast ja vajadusel määrata lapse ning tema vanema suhtluskorra enne hooldusõiguse piiramise kohtumäärust, kui lapse perekonda jätmine või vanema ning lapse vaheline suhtlus ohustab lapse tervist või elu. Kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet võib hädaohus oleva lapse ajutiselt perest eraldada ainult järgmistel juhtudel:

1. lapse ohtu sattumise on põhjustanud lapse hooldusõigust teostav isik oma tegevuse või tegevusetusega;
2. lapse hooldusõigust teostav isik keeldub lapse ajutisest paigutamisest teenuseosutaja juurde sobiva teenuse saamiseks.

Hädaohus olev laps eraldatakse kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel perekonnast, määratakse lapse viibimiskoht ja vajaduse korral lapse ja tema vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest (LasteKS § 33 lg 2). Selleks, et eraldada laps ajutiselt perekonnast, peab kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet koostama vastava otsuse. Oluline on, et koostatud otsuses on märgitud lisaks lapse ja lapsevanemate andmetele otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg lapse perest eraldamise ajahetkel. Samuti tuleb otsusele märkida lapse perest eraldamise aluseks olevad faktilised asjaolud, lapse ajutine viibimiskoht ning vajaduse korral lapse ja vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest.

Sotsiaalkindlustusamet on koostanud soovitusliku näidise, mida on võimalik kasutada hädaohus oleva lapse ajutise perest eraldamine otsusena.

Koostatud hädaohus oleva lapse perest eraldamise otsus tuleb teatavaks teha ja üle anda lapse hooldusõiguslikule vanemale/vanematele või eestkostjale. Otsuse üleandmise hetkel on oluline lastekaitsetöötaja täiendav selgitustöö, mis puudutab lapse hädaohust ülevaate andmist, koostatud otsuse sisu ja lastekaitsetöötaja edasiste sammude ülevaade andmist. Vaatamata lapse perest eraldamisele, on vajalik, et hooldusõigusega lapsevanemtele on selgitatud tekkinud olukorda ja vanemad omavad ülevaadet.

Lastekaitsetöötaja peab koheselt hindama lapse olukorda ja abivajadust ning võtma arvesse lapse parimat huvi. Kui lastekaitsetöötaja hindab, et lapse ohutust silmas pidades on vajalik lapse eraldamise jätkumine ka 72 tunni möödumisel, peab ta pöörduma esialgse õiguskaitse korras kohtusse hooldusõiguse ja vajaduse korral suhtlusõiguse piiramiseks perekonnaseaduses sätestatud alusel. Lastekaitsetöötaja peab arvestama abivajaduse hindamisel ja kohtusse pöördumisel, et esialgse õiguskaitse korras lapse perest eraldamise kohtumäärus peab olema kohtu poolt koostatud 72 tunni jooksul (lapse perest eraldamise hetkest). Arvestama peab, et kohtule peab jätma avaldusega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ning otsustamiseks aega ja seega soovituslikult tuleb lastekaitsetöötajal kohtusse pöörduda lapse perest eraldamise korral esimese 24 tunni jooksul.

Sotsiaalkindlustusamet on koostanud soovitusliku näidise, mida on võimalik kasutada kohtus avaldusena hooldusõiguse ja suhtlusõiguse piiramise korral.

LasteKS § 33 lg 4 alusel, kui hädaohus olev laps tuleb ise või satub muul viisil teenuseosutaja juurde, peab teenuseosutaja viivitamata taotlema LasteKS § 33 lg 1 hädaohus oleva lapse perest eraldamise otsust lapse ajutise perekonnast eraldamise kohta, kui teenuseosutajale on saanud teatavaks või on alust arvata, et lapse hooldusõigust teostav isik on põhjustanud lapse hädaohtu sattumise.