Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine

Teade abivajavast lapsest võib kohalikule omavalitsuse lastekaitsetöötajani jõuda vabas ja suulises vormis, ametliku teatena või muul viisil. Teade, sõltumata selle vormist, tuleb lastekaitsetöötajal registreerida STARis. Lasteabitelefonilt ja politseilt saabuvad teated jõuavad lastekaitsetöötajani läbi STARi automaatselt. Juhul, kui abivajava lapsega on kohalikul omavalitsusel olemas varasem kokkupuude, siis on soovitatav uus saabunud teade abivajavast lapsest siduda olemasoleva menetlusega STARis.

Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine ja registreerimine aitab tagada teate menetlemise lastekaitseseaduses ettenähtud aja jooksul. LasteKS § 29 lg 3 alusel peab kohalik omavalitsus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Eelnimetatud aja jooksul on lastekaitsetöötajal vajalik kokku koguda lapse heaolu eelhindamiseks vajaminev informatsioon.

Suuliselt saabuva teate vastuvõtmise hetkel on oluline koguda kokku võimalikult faktiline ja täpne informatsioon, mis kirjeldab lapse abivajadust ja olukorda. Hädaohus olevate laste puhul võib teate vastuvõtmisel saadav informatsioon olla määrava tähtsusega, et abistada viivitamatult last ning vajaduse korral toimetada laps ohututesse tingimustesse kuni ohu möödumiseni.

Täiendava informatsiooni saamiseks on soovitatav küsida teatajalt lisaküsimusi, mis on abiks lapse abivajaduse määratlemisel ja eelhindamise teostamisel. Teate vastuvõtmisel esitatavad küsimused võivad olla:

1. Kuidas kirjeldate lapse seisundit ja olukorda?
2. Kas Teie arvates on laps otseselt ohus? Kui jah, siis milles antud oht seisneb?
3. Kas teate kus laps praegusel hetkel viibib?
4. Kas peres on veel lapsi? Kui jah, siis mitu ning millises vanuses?
5. Kas laps on teadlik, et Teie teate tema olukorrast?
6. Kas laps on teadlik, et Teie annate temast teada?
7. Kas olete antud lapse osas varsemalt veel kellegi poole pöördunud?
8. Kas soovite teate edastamisel jääda anonüümseks?

Juhul, kui lastekaitsetöötajale saabuv kirjalik teade abivajavast lapsest sisaldab vähesel määral informatsiooni ning ei võimalda määratleda konkreetset abivajavat isikut ja abivajadust, on lastekaitsetöötajal vajalik see võimalikult kiiresti välja selgitada. Võimaluse korral küsida telefonivestluse vahendusel teatajatelt täiendavalt lisainformatsiooni. STARi on võimalik sisestada teade abivajava lapse kohta, kelle isik ei ole teate edastamisel hetkel teada. Sel juhul on tegemist anonüümse lapsega. Hiljem, lisainformatsiooni saamisel, on võimalik STARis varasemalt anonüümne laps isikustada.

Vaatamata teate edastamise vormile, peab teate vastuvõtmise hetkel lastekaitsetöötaja määratlema, kas tegemist on abivajava või hädaohus oleva lapsega (vt joonis 1). Antud määratlust tehes tugineb lastekaitsetöötaja teate edastamisel saadud informatsioonile.