Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

10. Juhtumimenetluse lõpetamine

Juhtumimenetlus lõpetatakse järgnevatel juhtudel:

1. Vahehindamise tulemusena selgus, et puudub vajadus täiendavateks abimeetmete rakendamisteks. Lapse abivajadus on vähenenud, laps ja pere tulevad iseseisvalt edaspidise lapse elukorraldusega toime ning ei vaja täiendavat lastekaitsetöötaja tuge ja sekkumist.
2. Laps kolib teise kohaliku omavalitsuse territooriumile. Antud juhul tuleb lapsega tegelenud kohalikul omavalitsusel saata uuele kohalikule omavalitsusele teada abivajavast lapsest, kes viibib uue omavalitsuse territooriumil. Taoline lähenemine võimaldab abivajava lapse võimalikult varajast märkamist ning ennetab probleemide süvenemist. Olukorras, kus lapse rahvastikuregistri järgne aadress ja tegelik elukoht erinevad, on lastekaitsetöötaja ülesanne selgitada lapse vanemale tegeliku elukoha kandmise vajalikkust rahvastikuregistrisse. Juhul, kui lapsevanem ei ole nõus viima sisse muudatusi rahvastiksuregistrisse, peavad mõlema kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja tegema omavahelist koostööd, et tagada abivajava lapse heaolu.
3. Laps saab täisealiseks. Antud juhul on lisaks lastekaitse juhtumimenetluse lõpetamisele vajalik anda hinnang sellele, kas vajalik on juhtum edasi anda täisealiste isikutega tegelevale sotsiaaltöötajale. Sotsiaaltöötajal on võimalik isikule pakkuda vajaminevat abi ja tuge lähtudes juhtumikorralduse põhimõtetest.

Soovituslik on menetluse lõpetamisel STARis lisada kommentaar, mis sisaldab lühidalt juhtumimenetluse lõpetamise põhjust. Juhtumimenetluse lõpetamisele eelnevatest toimingutest STARis peab olema näha, et lastekaitsetöötaja otsust lõpetamise kohta on võimalik faktiliselt põhjendada.