Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Käsiraamatu sisukord Tiitelleht Eessõna 1. Juhtumikorralduse aluspõhimõtted -- 1.1. Lapse õigustest lähtumine ---- 1.1.1. Lapse õigus perekonnale ja elukohale ---- 1.1.2. Lapse õigus avaldada oma arvamust ---- 1.1.3. Lapse õigus haridusele ja heale tervisele ---- 1.1.4 Lapse õigus mängu– ja puhkeajale ---- 1.1.5. Lapse õigus kaitsele -- 1.2. Lapse huvidest lähtumine -- 1.3. Lapsest ja tema perest tervikvaate omamine -- 1.4. Lapse ja pere kaasamise olulisus -- 1.5. Tugivõrgustiku kaasamine ja võrgustikutöö erinevate spetsialistidega -- 1.6. Parimale olemasolevale informatsioonile ja teadmistele tuginemine -- 1.7. Tugevuste toetamine ja probleemide vähendamine -- 1.8. Dokumenteerimine ja tulemuslikkuse hindamine 2. Teade abivajavast ja hädaohus olevast lapsest -- 2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine -- 2.2. Abivajav laps -- 2.3. Hädaohus olev laps ---- 2.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine 3. Lapse abivajaduse eelhindamine ja otsus juhtumikorralduse algatamise kohta -- 3.1 Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis -- 3.2. Esmase kontakti loomine lapsega -- 3.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga -- 3.4. Lapse abivajaduse eelhindamine ---- 3.4.1. Lapse arenguvajadused eelhindamisel ---- 3.4.2. Vanemlus eelhindamisel ---- 3.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel -- 3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta 4. Ettevalmistus abivajaduse hindamiseks -- 4.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid -- 4.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud 5. Koostöösuhte loomine lapse ja lapsevanemaga -- 5.1. Koostöösuhte loomine lapsega abivajaduse hindamise protsessis -- 5.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis ---- 5.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga 6. Lapse heaolu hindamine -- 6.1. Lapse heaolu kolmnurk -- 6.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel 7. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel -- 7.1. Lapse arenguvajadused ---- 7.1.1. Tervis ---- 7.1.2. Haridus ---- 7.1.3. Identiteet ---- 7.1.4. Peresisesed ja -välised suhted ---- 7.1.5. Tundeelu ja käitumine -- 7.2. Vanemlus ---- 7.2.1. Esmane hoolitsus ---- 7.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine ---- 7.2.3. Emotsionaalne kohalolek ---- 7.2.4. Turvalisus -- 7.3. Pere ja keskkond ---- 7.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord ---- 7.3.2. Sotsiaalne võrgustik ---- 7.3.3. Elutingimused ---- 7.3.4. Majanduslik olukord 8. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess -- 8.1. Ettevalmistus kaitse- ja riskitegurite analüüsiks - lapse abivajadust mõjutavate mustrite kaardistamine -- 8.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine -- 8.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks -- 8.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated -- 8.5. Kaitse- ja riskitegurite analüüsi kokkuvõte 9. Tegevuskava koostamine - sekkumiste kavandamine ning rakendamine -- 9.1. Prioriteetide seadmine ja eesmärkide sõnastamine -- 9.2. Tegevuskava koostamine, sekkumiste ja abimeetmete planeerimine -- 9.3. Sekkumiste ja abimeetmete rakendamine -- 9.4. Vahehindamine ja tulemuslikkuse hindamine 10. Juhtumimenetluse lõpetamine 11. Juhtumikorralduses ja lapse heaolu hindamises kasutatavad mõisted

1.1.5. Lapse õigus kaitsele

Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja riigi kohustus on tagada lapse ellujäämine ja areng võimalikult maksimaalselt (LÕK art 6).

Lapsel on õigus saada kaitset igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest, kui laps viibib vanemate, seadusliku hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all (LÕK art 19).

Lapsel on õigus olla kaitstud majandusliku ekspluateerimise ja töö eest, mis on ohtlik, segab lapse hariduse omandamist või on kahjulik lapse igakülgsele arengule (LÕK art 32).

Riigi kohustus on rakendada abinõusid, et kaitsta lapsi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadusevastase kasutamise eest ning vältida lapse ärakasutamist niisuguste ainete ebaseaduslikul tootmisel ja nendega äritsemisel (LÕK art 33).

Lapsed peavad olema kaitstud piinamise või mõne muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise eest. Üheltki lapselt ei või ebaseaduslikult või meelevaldselt võtta tema vabadust. Lapse vahi alla võtmine, kinnipidamine või vangistamine peab olema kooskõlas seadustega ning seda rakendatakse viimase abinõuna ja võimalikult lühiajaliselt. Iga laps, kellelt on võetud vabadus, on õigus säilitada kontakt oma perekonnaga kirjavahetuse või kokkusaamise kaudu, välja arvatud erijuhtudel. Samuti on iga vabaduse kaotanud lapsel õigus viivitamatult saada seaduslikku ja muud vajalikku abi. Lapsel on õigus vaidlustada vabadusekaotuse seaduslikkust kohtu või teiste kompetentsete ametivõimude eest ja nõuda asja viivitamatult otsustamist. (LÕK art 37)

Vaata lisaks

Laste ombudsman - Lapse õigused:  https://www.oiguskantsler.ee/lapse-oigused/lapse-oigused.html#tab_menu5

Õiguskantsler – laste õigused ja kohustused:  https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused

Lapse õigusi käsitleva Euroopa õiguse käsiraamat: https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-ecthr-2015-handbook-european-law-rights-of-the-child_et.pdf