Rahvusvahelised peresuhted ja lastekaitse: mida peaks lapsevanemad teadma?

Turvalisus

10. aprill 2026 - 09:27

2026. aasta on Sotsiaalkindlustusametis pühendatud vanemlusele, mis hõlmab ka piiriüleseid peresuhted. Selle all on mõeldud peresid, kus vanem on pärit/elab välismaal või laps koos vanema(te)ga elab välismaal. Maailmas, kus piirid on avatud, on üha tavalisem, et pereliikmed on eri kodakondsusega või elatakse riigis, mis pole kummagi vanema sünnikodu. Aga mis saab siis, kui vanemad otsustavad lahku minna? Millise riigi ametiasutused peaks last ja peret toetama ning nõustama? Millistest põhimõtetest lähtutakse rahvusvahelise lastekaitsejuhtumi puhul?

Millise riigi lastekaitsespetsialist aitab?

Rahvusvahelise lastekaitsejuhtumi puhul on oluline põhimõte, et lapse heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi lahendatakse lapse hariliku viibimiskoha põhimõttel, mitte kodakondsuse alusel. See tähendab, et lapsega tegeleb selle riigi lastekaitse, kus laps elab.
Lapse harilikku viibimiskohta ei saa määrata üksnes selle järgi, kui kaua on laps ühes või teises liikmesriigis elanud, kuid see on oluline asjaolu viibimiskoha määramisel (tavaliselt kuus kuud kuni üks aasta). Oluline on selgeks teha, millises riigis on laps sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda paremini kohanenud. Vastsündinu ja väikelapse puhul arvestatakse eeskätt vanemate kavatsusi lapse edasise elu korraldamisel ja selleks astutud samme. Kui lapse harilik viibimiskoht on vaieldav või jääb ebaselgeks, hindab kõiki asjaolusid kohus.

Milline õigus kohaldub meie perele?

Välisriiki elama asudes peab arvestama, et seal kehtib asukohariigi õigus, mis võib olla Eesti seadusandlusest oluliselt erinev, mõnikord ka palju rangem. Tasub olla teadlik, et väljaspool Euroopa Liitu (nt kolmandates riikides) võib arusaam lapse kasvatamisest ja riigi sekkumisest (või selle puudumisest) olla teistmoodi sellest, millega harjunud ollakse.

Kindlasti tasub meeles pidada:

Juhtumiga tegeleb lapse elukohajärgne lastekaitsespetsialist või sotsiaaltöötaja.
Lastekaitsetöötaja saab pakkuda lahendusi vastavalt kohaliku riigi seadusandlusele ja riigiti võivad pakutavad teenused erineda.
Eesti ametiasutused saavad Eesti kodanikke nõustada ja selgitusi jagada, kuid nad ei saa muuta teise riigi ametnike otsuseid.

Millise riigi kohtusse pöörduda?

Kui lapsevanematel ei ole võimalik kokkulepeteni lapse osas jõuda või olukorda on sekkunud välismaa ametiasutused tuleb teatud olukordades küsimuste lahendamiseks pöörduda kohtusse. Üldine põhimõte on, et kohtualluvus tuleneb lapse harilikust viibimiskohast, mis tähendab lähtumist selle riigi seadustest.

Kindlasti tasub meeles pidada:

Euroopa Liidu liikmesriikide kohtuotsused kehtivad teistes liikmesriikides automaatselt, kuid kolmandate riikide (nt Inglismaa) otsused vajavad Eestis eraldi tunnustamist.
Soovitatav on konsulteerida kohalikke seadusi tundva juristi või advokaadiga ning võimalusel palgata ta ka end esindama.
oluline on teha igakülgset koostööd välisriigi ametiasutuste ja spetsialistidega;
Dokumentide tõlkimine on vanema enda kulu ja vastutus.

Kuidas saada infot ja abi?

Avatud maailm pakub palju võimalusi, kuid murede ja pere lahkumineku korral võib see kaasa tuua keerulisi küsimusi. Kuigi iga pere juhtum on erinev, nüansirohke ning riikide sotsiaal- ja õigussüsteemid on erinevad, on piiriülesteks lastekaitse olukordadeks loodud kindlad reeglid, mis kaitsevad eelkõige lapse huve ja heaolu ja seetõttu soovitame vanematel nendest lähtuda.

Riigid teevad lapse heaolu tagamiseks koostööd ja vahetavad teavet riiklike keskasutuste kaudu. Eestis on neid kaks:

Justiits- ja Digiministeerium: tegeleb lapseröövi juhtumite (Haagi 1980.a konventsioon), elatise ja Haagi 1996. a konventsiooni teemadega.
Kontakt: [email protected]
Sotsiaalkindlustusamet: kogub ja vahendab infot lapse olukorra, käimasolevate menetluste ja lapse suhtes tehtud otsuste kohta Euroopa Liidu piires (EU määrus 2019/1111).
Kontakt: [email protected]

Täiendav abi:

Eesti kodanikel on õigus saada Eesti riigilt abi saatkonnast või hädaolukorras helistada ööpäevaringselt telefonile +372 5301 9999.
Lasteabi https://www.lasteabi.ee/et (välismaalt helistades +372 600 4434)
Eesti Häirekeskuses +372 6000 112

Soovitame kindlasti enne välismaale reisile minekut või elama asumist lugeda ka siit:

See artikkel on loodud koostöös Sotsiaalkindlustusameti Lastekaitsetöö toetamise talituse Lastekaitse nõustamise tiimiga. Loe nende kohta rohkem Sotsiaalkindlustusameti lehelt!