Armastus

Armastus on tunne, mis paneb sind hoolima ja mõtlema teise inimese peale. See on nagu soe ja rõõmus tunne südames, mis teeb sind õnnelikuks.
Armastus võib olla perekonna, sõprade või isegi lemmikloomade vastu. See tähendab, et sa soovid armastatavale head ja ta sulle väga tähtis.
Armastus võib tähendada ka, et sa oled lahke, hooliv ja toetav nende inimeste suhtes, keda sa armastad.

- Armumine ja armastus
-
Armastusest rääkides peetakse kõige sagedamini silmas inimestevahelist armastust erinevates suhetes. Armastus suhetes pakub turvatunnet, vaimset ja kehalist lähedust, ühtekuuluvustunnet, hoolimist ja hoolitsemist. Igaüks kogeb armastust isemoodi.
Inimene kogeb ja tunneb armastust:
- tingimusteta armastusena vanemate ja õdede-vendade poolt;
- suheldes lemmikloomadega;
- oma vanemate ja teiste pereliikmete suhtes;
- oma sõprade suhtes;
- täiskasvanuks saades oma lähedastes armastussuhetes.
Seega on armastus olemas igas vanuses inimese elus, täiskasvanuks saades lisandub enamuse inimeste tundemaailma armastusele ka seksuaalne külgetõmme, aga mitte alati.
Armumise all mõeldakse tugevat tundekogemust, milles armunu tunneb end teise inimesega kokku sulavat. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood, mis kestab mõnest kuust paari aastani. Armunu näeb ümbritsevat elu paremana, armastatut läbi ”roosade prillide” ning ennast senisest tugevama ja suutlikumana. Armumisega kaasnevad muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata. Kõik inimesed võivad armuda – nii teismelised kui täiskasvanud.
Armumine ei saa kesta väga pikka aega, sest keha ei jõua pidevalt armumisele iseloomulikus intensiivses seisundis püsida. Teadusuuringutes on leitud, et mõne kuu või paari aasta jooksul areneb armumine edasi sügavamaks ja kestvamaks kiindumuseks, mida võib nimetada ka “tõeliseks“ armastuseks. Sellele on iseloomulikud väiksema intensiivsusega, kuid kestvamad tunded. See võib olla kiindumus kogu eluks – see põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ja lähedussoovil.
Armastuse ja armumise erinevust on aidanud esile tuua ka kaasaegsed teadusuuringud. Uurija Helen Fisher New Yorgi Rutgersi ülikoolist on leidnud, et armunud inimesel aktiveeruvad ajus mitmete ainete, sealhulgas dopamiini ja noradrenaliini retseptorid. Need ained tekitavad kõrgendatud meeleolu, tegutsemishoogu, vähenenud unetarvet, ärevust ja söögiisu kaotust. Kui dopamiini hulk ajus suureneb, siis tõuseb omakorda testosterooni ehk seksuaaliha suurendava hormooni tase nii meestel kui naistel. Pikaajalisele armastusele on aga iseloomulik ohutuse, heaolu ja rahulduse tunne, mida seostatakse peamiselt serotoniini ja oksütotsiini toimega ajus.
Allikas: Seksuaaltervis
- Turvalised suhted
-
Kui kaks inimest teineteisega sobivad ja loovad paarisuhte, siis sageli nähakse suhte alguses nn armumise faasis teist inimest läbi „roosade prillide“. Mõne aja pärast hakatakse oma partnerit nägema reaalsemana ning märkama tema nõrkusi ja vähem meeldivaid omadusi. Sarnane „tutvumisprotsess“ leiab aset ka sõprussuhete puhul. Selleks, et avastada teise inimese iseloom ja isiksus, on hea kasutada avatud suhtlemisviisi – oma tunnetest ja mõtetest avameelselt rääkimist.
Avameelse suhtlemise kaudu võidakse avastada üha rohkem sarnasusi oma sõbra või paarisuhtepartneri juures. Suudetakse ilma üksteisele haiget tegemata öelda, mis tema juures häirib. Seeläbi suureneb rahulolu lähisuhtega ja suhe muutub püsivamaks.
Kuid võidakse avastada ka erinevusi enda ja partneri vahel või seda, et partner pole tegelikkuses selline nagu ette kujutatud. See aitab mõista ka rahulolematuse põhjusi suhtes ning suhe võib muutuda ebapüsivamaks või katkeda. Eriti murdeeas alustatud käimissuhted võivad just sel põhjusel jääda lühiajalisteks, sest ootused oma partnerile on sageli ebarealistlikud. Terve ja rahuldustpakkuv suhe paneb sind ennast hästi tundma nii iseenda kui oma partneri suhtes. Teil on koos lõbus ning te saate mõlemad jääda iseendaks.
Tervetele sõprus- ja paarisuhetele on omased:
- avatud suhtlemisviis;
- ausus – partnerid ei varja teineteise eest midagi olulist ning saavad öelda täpselt seda, mida mõtlevad, ilma et peaksid kartma naerualuseks jäämist; saavad tunnistada oma vigu ja lahendada erimeelsusi ausalt oma arvamust avaldades;
- tunnustamine – teineteise võtmine täpselt nii nagu ollakse, teineteise eripärade hindamine ilma et üritataks teist mingil moel „korda teha“;
- austus – partnerid hindavad teineteist kõrgelt ega tunne ennast ei paremana ega alaväärsemana; austatakse teineteise õigust jääda ka eriarvamusele;
- turvalisus – tunne, et sa ei pea muretsema selle pärast, et su partner võiks sulle füüsiliselt või emotsionaalselt haiget teha ning sa ise ei tunne kiusatust talle haiget teha;
- võrdsus – nt ühiste otsuste langetamisel, kohustuste jagamisel, toetamisel raskes olukorras;
- koosveedetud aeg, vestlused ja ühised tegevused, oma unistuste ja murede jagamine;
- nauding – hea suhe peab olema ka nauditav ja rahuldustpakkuv, nii tuntakse end oma partneri kõrval energilise ja elurõõmsana.
Terve lähisuhte vastandiks on ”ahistav” suhe, milles esineb ärakasutamine ja ebaausus. Sellises suhtes keerleb kõik kontrolli, hirmu ja austuse puudumise ümber. Reeglina kontrollib üks partneritest teist, külvates hirmu ja viha. Ahistavas suhtes võib ette tulla ähvardusi, partneri naeruvääristamist ja süüdistamist, armukadedushooge ja otsest vägivalda.
Probleemidele paarisuhtes viitavad:
- vastastikuse austuse ja usalduse puudumine;
- tunne, et ei saa olla suhtes „mina ise”;
- üksindus- ja eraldatusetunne;
- ühiste huvide ja tegevuste puudumine;
- avameelsete vestluste puudumine;
- ebavõrdne vastutuse ja kohustuste jaotus;
- pidev rahulolematus;
- kehalise, vaimse või seksuaalse vägivalla esinemine.
Selleks, et probleeme tulemuslikult lahendada, on vaja mõlema partneri tahet ja pühendumist. Tuleb teist inimest kuulata, selleks et teda mõista. Tuleb mõista ja rääkida oma tunnetest ja püüda aru saada, mis põhjustab negatiivseid tundeid. Oma rahulolematuse ja pahameele allasurumine ja konfliktidest hoidumine ei aita probleeme lahendada.
Lahendamata probleemid paarisuhtes võivad tekitada pikaajalist rahulolematust ning olla inimesele kahjulikud. Näiteks vägivald lähisuhetes, lapse väärkohtlemine, ka kiusamine teismeliste suhetes ei ole näide turvalistest lähisuhetest.Kui tundub, et suhe on ahistav, siis suure tõenäosusega see nii ongi. Võib-olla sisimas teatakse, et üksinda oleks parem, kuid kardetakse partnerit maha jätta. Kui olukord on tõesti selline, tuleb kindlasti pöörduda abi saamiseks vanema, koolipsühholoogi, noortenõustaja, perearsti, sotsiaaltöötaja või kellegi teise poole, keda saab usaldada.
Sellises olukorras ei peaks mitte keegi vastu tahtmist olema sunnitud säilitama ebaturvalisi ja kahjustavaid lähisuhteid.Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!
Allikas: Seksuaaltervis
- Mis on kohtinguvägivald?
-
Kohtinguvägivald on paarisuhtes toimuv vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on tutvunud ja suhtlevad, kuid ei ela koos. Kohtinguvägivalla puhul võivad ilmneda järk-järgult kõik vägivaldse käitumise vormid.
Kas kohtinguvägivald võib olla minu suhetes probleem?
Hiljuti viidi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis läbi uuring, et välja selgitada, kui levinud on lähisuhtevägivald noorte seas. Uuringust selgus, et ka noorte seas võib esineda selliseid juhtumeid, kus suhted ei ole turvalised, vaid võivad hoopis muutuda vägivaldseks. Eriti kui me räägime suhetest, kus noored ei ela koos, nimetatakse sellist vägivalda kohtinguvägivallaks. Aga kuidas aru saada, kas ma olen sattunud kohtinguvägivalla ohvriks või olen hoopis tervislikus suhtes?
Mis on kohtinguvägivald ja kuidas seda ära tunda?
Kohtinguvägivalla puhul on sage tunne, et ma pole oma partneri jaoks piisavalt hea, mida kahjuks partneri käitumine ka süvendab. Võib juhtuda, et partner kritiseerib pidevalt, räägib halvustavalt minu sõpradest ja tahab, et nendega vähem suhtleksin. Tema sõnul on ta ainuke, kes minust tõeliselt hoolib, ja väljendab, et peaksin rahulduma ainult tema tähelepanuga.
Kohtinguvägivalda võivad iseloomustada järgmised tunnused:
- Kiire ja kirglik algus: Suhe võib alguses tunduda ideaalne – partner on alati olemas, kuulab ja hoolib. Ent ühel hetkel võib see kõik järsult muutuda, ja partner võib hakata nõudma üha enam minu tähelepanu, jättes mulje, nagu oleks minu teised suhted talle ohuks.
- Manipuleerimine ja süütunde tekitamine: Partner võib hakata süüdistama mind selles, et ma ei armasta teda piisavalt, kui ma ei tee tema soove koheselt teoks. Kontrolliv käitumine: Partner võib nõuda pidevat infot selle kohta, kus ma olen ja kellega koos, ning ta võib soovida ligipääsu minu telefonile ja sotsiaalmeediakontodele. Selline kontrollimine või ülevaate saamine on sageli vaid ühepoolne - mina pean jagama kõike, aga kui soovin oma partnerilt sama vastu saada, siis tema jaoks on see privaatsuse rikkumine ning ta väljendab, et mina ei usalda teda.
- Intiimsete piiride ületamine: Partner võib nõuda intiimseid pilte või seksuaalseid tegevusi, mis ei ole minu jaoks mugavad ja ma pole nendeks valmis.
- Füüsiline vägivald: Konfliktid võivad minna sageli tühisest asjast väga kiiresti suureks ja tuliseks. Konfliktide puhul ei saa lahendada probleemi vaid see muutub süüdlase otsimiseks ning need tekitavad sageli tunde, et mina olen süüdi ja teen kõike valesti. Konfliktid võivad minna ka füüsiliseks, kus esineb tõukamist, tirimist ja isegi löömist.
- Manipuleeriv suhtlus ja keeruline lahkuminek: Partner võib teistele kas üldse mitte meeldida või kõigiga hästi läbi saada, kuid käituda halvasti minuga kahekesi olles, mis raskendab suhte lõpetamist. Lahkumineku korral ei pruugi partner sellega nõustuda ning võib manipuleerida, viidates enesevigastamisele või tekitades minus süütunnet. Samuti võib ta mind ühiste sõprade seas halvustada, jagada isiklikke detaile või jälitada, mis muudab lahkumineku emotsionaalselt ja füüsiliselt keeruliseks.
Vägivalla algamisele paarisuhtes võivad viidata käitumismustrid nagu:
- Noormees/tütarlaps on armukade. Armukadedus ei ole suunatud mitte ainult tütarlapse/noormehe vastassoost tuttavate, vaid ka tema sõprade ja sugulaste vastu.
- Ta väidab, et ei suuda elada ilma tüdrukuta/noormeheta elada.
- Ta räägib halvustavalt oma varasematest partneritest.
- Kasutab pidevalt väljendit „MINU tüdruk/poiss“ ja soovib, et neiu/noormees pühenduks ainult temale.
- Ta uurib pidevalt, kus tüdruk/poiss käib ja kellega suhtleb.
- Ta küsib tütarlapse/noormehe suhtlusvõrgustike kasutajakonto ja meiliaadresside paroole, kontrollib telefoni kõnelogi ja sõnumeid.
- Ta tekitab kaaslases süütunnet, et see ei tee midagi õigesti, on eksinud ja peab noormehelt/neiult millegi pärast andeks paluma.
- Nõuab armastuse tõendamiseks tüdrukult/noormehelt seksuaalvahekorda, võib üritada ka vägistamist.
- Ta ei arvesta tüdruku/noormehe soovide, arvamuste ega tunnetega. Ta väidab, et ainult temal on õigus ega talu teistsuguseid arvamusi.
- Ta süüdistab alati teisi kui ilmneb mõni probleem.
- Ta kohtleb tüdrukut/noormeest jämedalt, solvab ja alandab, kasutab füüsilist jõudu või ähvardab sellega.
- Ta lõhub vihahoos esemeid.
- Tema käitumine tekitab tüdrukus/noormehes hirmu ja segadustundeid.
- Ta ähvardab enesetapuga, kui tüdruk/noormees peaks ta maha jätma.
Kuidas erineb turvaline suhe ja kohtinguvägivallast?
Turvalises suhtes pole mul pidevalt muret, et ma pole piisavalt hea. Me mõlemad teame, et meil on puudusi, ja aktsepteerime neid. Mul on aega ka sõprade ja pereliikmete jaoks ning kui mul on kiire aeg, näiteks koolitöödega, on mu partner toetav ja mõistev.
Turvaline konflikt seisneb aga selles, et me keskendume lahenduse leidmisele ja mõistmisele. Me saame mõlemad oma mõtteid ja tundeid väljendada, üksteist kuulata ja teha vajadusel kokkuleppeid, mis aitavad vältida samasuguseid arusaamatusi tulevikus ja üksteisega rohkem arvestada. Täiuslikke suhteid ei ole olemas, küll aga täiuslik on see, kui saame olla turvaliselt ebatäiuslikud ja see on ok.
Kui tunned, et oled suhtes, kus mõned neist kohtinguvägivalla märkidest tunduvad tuttavad, siis tea, et abi on olemas.Abi on võimalik saada helistades lasteabisse 116111 või kirjutades lasetabi.ee chatis, vesteldes lasteabi terapeudiga.
Koos on palju julgem!
Uurinuga saad tutvuda siin: Kikkas, K. (2024). Lähisuhtevägivalla levik noorte seas ja sellega tegelemine Tartumaal. [Lõputöö, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž].
Armastus tähendab erinevates suhetes turvatunnet, lähedust ja hoolimist. See võib ilmneda suhetes vanemate, sõprade või kaaslasega.
Armumine on tugev ja intensiivne tunne, mis võib muuta elu paremaks. Kui inimesed sobivad omavahel hästi, võivad nad luua pikaajalise ja rahuldustpakkkuva suhte. Siiski võib suhetes tekkida ka probleeme, mida on oluline avameelselt arutada ja lahendada.
Kahjuks võib mõnikord suhe olla ka ahastav ja ebaaus. Sellises olukorras on oluline pöörduda abi saamiseks usaldusväärsete täiskasvanute poole.
Lasteabi on alati olemas, et aidata igasuguste murede korral.